Otsingu tulemused

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,6% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 6,8%.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta novembris majutusettevõtetes üle 222 000 turisti, mis on 1% võrra vähem kui aasta varem samas kuus ja 11% vähem kui selle aasta oktoobris. Aastases võrdluses oli majutusettevõtetes vähem nii välis- kui ka siseturiste.

Statistikaameti analüütik Nele Saarelaid rõhutab, et uuringus osalemine on väga oluline, et saaksime mõõta Eesti ettevõtete innovaatilisust ja ka seda, mis takistavad innovatsiooni või on uuenduste puudumise põhjuseks. „Täpsemalt annavad uuringu tulemused meile ülevaate, kui palju Eesti ettevõtteid tegeleb innovatsiooniga, mis liiki uuendustegevusega ja milline on ettevõtete strateegia uuenduste väljatöötamisel, vahendite kasutamisel ja innovatsioonikoostöö tegemisel,“ selgitas Saarelaid. „Innovatsioonistatistika põhjal saab analüüsida majanduse arengusuundumusi ja langetada ühiskonda

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta juulis püsivhindades 9,5% vähem toodangut kui aasta varem. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 33,6%, töötlevas tööstuses 7,0% ja mäetööstuses 20,7%.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta kolmel suvekuul – juunis, juulis ja augustis – majutusettevõtetes 1,25 miljonit turisti, mis on 1% võrra rohkem kui mullu, kuid 12% vähem kui 2019. aasta suvel. Eelmise suvega võrreldes oli majutusettevõtetes rohkem välis- ja vähem siseturiste.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta juunis püsivhindades 12,6% vähem toodangut kui aasta varem. Toodang vähenes kolmest sektorist kahes: energeetikas 29,2% ja töötlevas tööstuses 12,4%, kuid suurenes mäetööstuses 1,6%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2021. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,2% ja tõusis võrreldes eelmise aasta märtsiga 4,8%.

Varasematel aastatel vedas Eesti majanduskasvu sisetarbimine. 2017. aastal tulenes kasv aga juba mitmest valdkonnast. Eesti majanduskasv oli üks kiiremaid Euroopa Liidus. Pärast aastaid kestnud langust hakkasid paranenud majanduskliimas suurenema ka investeeringud, mis ilmestasid ettevõtjate positiivset meelestatust tuleviku suhtes.