Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Juulis kasvas kaupade eksport 9% ja import 11%

Kuupäev 09.09.2025
Artikkel
Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et juulis kasvas kaupade eksport eelkõige reekspordi toel ehk eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu suurenes 26%. „Kõige enam kasvas mineraalsete toodete, sh maagaasi, ja transpordivahendite reeksport,“ lisas analüütik. Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenes 1%. Eesti kaubad moodustasid juulis koguekspordist 59% ja nende osakaal vähenes aastaga kuue protsendipunkti võrra. Kahanemist mõjutas enim Eesti päritolu mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning muude tööstustoodete väiksem eksport. „Väliskaubanduses

Ühistranspordi kasutajate arv vähenes ligi viiendiku võrra

Kuupäev 12.06.2020
Artikkel
Eesti veoettevõtete teenuseid kasutas selle aasta esimeses kvartalis 46,6 miljonit inimest. Sõitjate arv vähenes ligi viiendiku võrra, seda nii eelmise kvartaliga kui ka 2019. aasta sama perioodiga võrreldes.

Statistikaamet panustas uuringusse, millest selgus, kui suur on emaduslõiv Eestis

Kuupäev 30.11.2021
Artikkel
Tallinna Ülikool viis läbi uuringu, et välja selgitada, kui suur on emaduslõiv Eestis. Emaduslõiv väljendab laste saamise ja kasvatamise mõju sissetulekute suurusele. Uuringust selgus, et emade keskmine tulu on ka seitse aastat pärast lapse sündi varasemast väiksem. Olulisse uuringusse panustas andmete ettevalmistamise ja analüüsiga ka statistikaamet.

Eraklientide käitumine ennustab lööki linnakorteritele

Kuupäev 21.05.2020
Artikkel
Lähikuud kinnisvaraturul on ettearvamatud, ennustatakse pigem katastroofi, kuid samas loodetakse positiivset. Üldist nõudlust kujundavad erakliendid, kes oma tarbimisliku enesekindlusega kas turgu üleval hoiavad või selle allavett lasevad. Tulgu tarbimispanus siis kommertskinnisvara toetava ostlemiskultuuri kaudu kaubanduskeskustes või inimeste endi eluasemeplaanide läbi. Lõpptarbija astub oma sammud, ärisektor lähtub sellest.

Statistikaamet avaldas andmed Ukraina kodanikest tööturul

Kuupäev 16.06.2022
Artikkel
Statistikaamet uurib sotsiaalministeeriumi tellimusel, millise töö on ajutise kaitse saanud Ukraina põgenikud ja teistel alustel riigis viibivad Ukraina kodanikud endale leidnud. Andmeid hakatakse edaspidi uuendama regulaarselt.

Seni suurim ja terviklikum suhteuuring paljastab: Eesti inimene kogeb enim vägivalda just paarisuhtes

Kuupäev 11.10.2023
Artikkel
Statistikaameti eestvedamisel esmakordselt valminud suhteuuring* viitab mitmetele murekohtadele Eesti inimeste lähisuhetes. Uuringu tulemustest selgus, et nii naised kui ka mehed kannatavad füüsilist, vaimset ja seksuaalset vägivalda enim just paarisuhetes.

Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus

Valdkond
Sotsiaalset tõrjutust võib kogeda inimene, kes elab suhtelises vaesuses ehk allapool toimetulekupiiri, sügavas materiaalses ilmajäetuses või leibkonnas, kus tööealised liikmed osalevad tööturul minimaalselt. Sotsiaalset tõrjutust võib soodustada väike sissetulek, mistõttu ei saa endale lubada elementaarseid elutingimusi ega püsiesemeid, näiteks maksta üüri või tasuda kommunaalkulude eest, süüa täisväärtuslikku toitu, puhata kodust eemal, soetada auto, pesumasin või telefon. Sotsiaalse tõrjutuse taseme mõõtmiseks ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste sotsiaal-majanduslike tunnuste

Kaubavahetus kasvas mais taas poole võrra

Kuupäev 09.07.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes möödunud aasta sama kuuga 47% ning import 50%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas madalale võrdlusbaasile lisaks mineraalkütuste, elektriseadmete ja transpordivahendite eksport ning import.

Põllumajanduse struktuuriuuring 2023

Valdkond
Mis uuring see on? Põllumajanduse struktuuriuuringute eesmärk on pakkuda Euroopa Liidu (EL) tasemel võrreldavaid andmeid kõigi põllumajanduslike majapidamiste kohta. Põllumajanduses toodetakse peaaegu 100% toidust, see võtab enda alla umbes 40% ELi territooriumist ja umbes 40% ELi eelarvest. ELi ühine põllumajanduspoliitika on ainuke poliitika, mille elluviimist finantseeritakse pea täielikult ELi vahenditest ja see peab põhinema konkreetsetel alusandmetel. Põllumajanduse struktuuriuuringuid on EL-is korraldatud juba alates 1960. aastatest – kord iga 10 aasta järel põllumajandusloendusena ja