Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu novembris 808 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 14%.

Statistikaameti andmetel peatus aprillis majutusettevõtetes ligi 236 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 300%. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide* arv.

Statistikaamet kutsub kõiki 13. ja 14. augustil Paidesse arvamusfestivalile, kus meie eksperdid aitavad lahti muukida tõelist rikkuse valemit, koroonapiirangute tegelikku mõju majandusele ning tuua selgust andmete analüüsimise ja kaitsmise vastuoludesse.

„Inimeste tarbimisharjumused muutuvad, tehnoloogia uueneb ja andmeid tekib järjest juurde. Statistikaamet peab nende muutustega kaasas käima ja oma metoodikaid järjepidevalt ajakohastama,“ selgitas statistikaameti peadirektor Urmet Lee. Jaanuarist kasutusele võetud uuendused puudutavad toidukaupu ja elektrit. „Hea koostöö elektrimüüjate ja jaekaubanduskettidega võimaldab tänaseks Eestis indeksit arvutada täpsemalt kui kunagi varem. See tähendab, et neljandik tarbija ostukorvi andmetest saadakse nüüd palju kvaliteetsematest allikatest,“ tõdes Lee. Ta märkis, et arendustööd tarbijahinnaindeksi

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga 0,7%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,5%.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul on muud äriteenused Eesti majandusüksuste enim eksporditavad ja imporditavavad teenused. Kolmandas kvartalis kasvas nii teenuste müügil kui ka ostul kõige rohkem muude äriteenuste väliskaubandus. Muude äriteenuste alla liigitatakse näiteks teenused, mis on seotud teadus- ja arendustegevuse, õigusabi, raamatupidamise, juhtimise, reklaami, jäätmekäitluse ja põllumajandusega. Sinna kuulub veel ka palju teisi erineva sisuga teenuseid. „Eestis on muudest äriteenustest suurema osatähtsusega seni olnud muud ettevõtlust abistavad

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 791 miljonit eurot. Müügitulu kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 17%.

Majandusstatistika juhtivanalüütik Robert Müürsepp kirjutab, millise jälje on jätnud koroonakriis Eesti majandusele ja annab esmaste andmete pealt hinnangu, milliseks võivad kujuneda teise kvartali tulemused.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski sõnul on sõjalised konfliktid Lähis-Idas tõstnud diislikütuse ja bensiini hinna rekordtasemele, millel oli suur mõju ka märtsi tarbijahinnaindeksile. Võrreldes eelmise aasta märtsiga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu kõige rohkem toidukaupade 4,2%, transpordi 7% ja tervishoiu 11,7% kallinemine. „Transpordi hinnatõusu taga oli peamiselt diislikütuse ja bensiini kallinemine, tervishoius aga möödunud aasta aprillis toimunud tervisekassa hinnakirjade korrigeerimine. Indeksi tõusu pidurdasid riiete ja jalatsite hinnad, mis on