Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Terviseprofiilid

Sisuleht
Kuidas tuleb oma igapäevaeluga toime Eesti keskmine diabeedihaige? Kas ja kui tihti vajab ta arstiabi? Milline on tema tervisekäitumine – kas ja kui palju ta iga päev liigub, kui tihti suitsetab või alkoholi tarvitab? Kas ta saab murede korral tuge oma lähedastelt?

Statistikaameti andmekool #10: Kuidas tehakse riigirahanduse statistikale tervisekontrolli?

Kuupäev 28.05.2024
Artikkel
Sel kuul möödus 20 aastat ajast, mil Eestist sai Euroopa Liidu (EL) liige ning jaanuaris 13 aastat ajast, mil liitusime euroalaga. Seega on Eesti juba pikalt olnud EL-i majanduse osa ning Euroopa Komisjon jälgib pidevalt, kuidas meil riigirahanduse seisukohast läheb. Järgnev blogilugu selgitab, miks ja kuidas EL-is riigirahanduse statistikat kontrollitakse.

Kuidas "lugeda" SKP-d?

Kuupäev 26.04.2024
Artikkel
2023. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 37,7 miljardit eurot. Aga mida see teadmine meile ütleb ja kas sellest piisab, et Eesti majanduse käekäiku hinnata? Ning kuidas mõjutab SKP-d tarbijahinnaindeks?

Suhtelises vaesuses elab viiendik eestimaalastest

Kuupäev 25.06.2009
Artikkel
Eesti elanikkonnast elas 2007. aastal 19,5% suhtelises vaesuses nagu ka eelnenud aastal, teatab Statistikaamet. Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus oli viiekordne, mis jättis Eesti endiselt Euroopa ebavõrdseimate riikide esikümnesse.

Teater

Valdkond
Eesti teatrielu on erakordselt aktiivne ning teater oluline osa meie kultuurielust ja vaba aja veetmisest. Statistika aitab mõista, kui suur on teatri roll Eesti ühiskonnas ja kui palju inimesi teatrikunstist osa saab. Eestis tegutsevad riigi-, munitsipaal-, era- ja harrastusteatrid. Suurematel neist on oma teatrimaja, püsiv töötajaskond ja etendustegevus aasta ringi. Väiksemad tegutsevad sageli projektipõhiselt või teiste kultuuriasutuste ruumides. Häid ja tunnustatud teatritegijaid leidub nii suurtes kui ka väikestes teatrites üle Eesti. Teatristatistika annab ülevaate sellest, kui palju on

EV 100: edulugu surmade statistika kaudu

Kuupäev 17.01.2018
Artikkel
1922. aastal oli Eestis 1000 surmajuhtumi kohta alla aastaste laste surmasid 171. Aastal 2016 oli see näitaja 2. 1922. aastal oli Eestis iga 1000 surmajuhtumi kohta 93 vähemalt 80-aastase inimese surma. Aastal 2016 oli see näitaja 463. Surmad on teema, millest juubelite (sh 100. aastapäeva) puhul pole ehk kohane rääkida. Ometi jutustab surmade statistika 100-aastase Eesti suurest edust: võib-olla on tegu Eesti selle perioodi suurima edulooga.

Kas tead, kuidas toimub rahvaloendus?

Kuupäev 31.08.2021
Artikkel
Edasi.org käis Statistikaametis uudistamas, kuidas rahvaloendus toimub. Videosaates kuuleb põnevaid fakte rahvaloenduse ajaloo kohta, saab teada mida ja miks rahvaloendusel küsitakse ning mis teeb sellel aastal toimuva rahvaloenduse veidi teistsuguseks. Rahvaloendusest räägivad rahvaloenduse projektijuht Liina Osila ning juhtivanalüütik Ethel Maasing.

Kuu keskmine tulu suurenes taas, aga selle saajate arv vähenes

Kuupäev 13.05.2021
Artikkel
Statistikaameti andmete alusel oli 2020. aastal töötaja keskmine brutotulu kuus 1380 eurot, mis on 63 eurot rohkem kui aasta varem. Kõige suurem tulu, 1541 eurot oli Harjumaal ja kõige väiksem, 1088 eurot Ida-Virumaal.

Majutusettevõtetes peatus novembris 7% enam välisturiste

Kuupäev 09.01.2026
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Pukki sõnul olid ligi pooled 2025. aasta novembris Eesti majutusettevõtete külastajatest välisturistid ja pooled siseturistid, vastavalt 127 273 välis- ja 127 716 siseturisti. „2019. aasta novembrile jäi välisturistide arv siiski 13% alla. Siseturiste oli kriisieelse novembriga võrreldes rohkem (10%), nagu on olnud ka varasemates kuudes,“ täpsustas Pukk. Soome turiste oli vähem, Läti turiste rohkem kui aasta varem Enim saabus välisturiste Soomest (ligi 40 900), Lätist (25 600), Suurbritanniast (6100), Saksamaalt (5800) ja Leedust (5300)