Otsingu tulemused

Esimesel poolaastal vedasid Eesti veokid kokku üle 10 miljoni tonni kaupa, mis on 30% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Esimeses kvartalis veeti maanteedel kaupa 4,4 miljonit tonni, teises kvartalis 5,7 miljonit tonni.

Koroonaviiruse levik mõjutas 2020. aastal oluliselt sõidukite registreerimist nii Eestis, Euroopas kui ka kogu maailmas. Esmaselt registreeritud sõidukite arv on oluline näitaja väljendamaks tarbijate kindlustunnet tuleviku suhtes ning valmidust teha kulukaid oste. Uurisime, mil määral möödunud erakordne aasta seda mõjutas.

2024. aasta kaalude asemel sattusid tabelisse ekslikult 2023. aasta kaalud. Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid aastases võrdluses veebruari tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad elektri börsihind, automaks ja toidukaubad. „Võrreldes 2024. aasta veebruariga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,3% odavamad,“ tõi Veski välja. Võrreldes 2025. aasta jaanuariga mõjutas veebruaris indeksi tõusu enim elektri hind, samuti puhkusereisid ning toit ja

Statistikaameti andmetel sõitis 2021. aasta esimeses pooles Eesti ettevõtete ühistranspordivahenditega kokku 57 miljonit inimest, mida oli 17% vähem kui eelmise aasta samal ajal ning neljandiku võrra vähem kui 2020. aasta teises pooles. Rahvusvahelistel vedudel sõitis üle miljoni inimese ja seda oli 42% vähem kui mullu esimesel poolaastal.

Statistikaameti andmetel sõitis Eestis ühistranspordiga möödunud aastal kokku ligi 145 miljonit reisijat. Võrreldes 2019. aastaga oli sõitjaid 35% vähem ja seda eelkõige bussireisijate vähenemise tõttu.

Statistikaameti andmetel sõitis 2020. aastal rongiga ligi 6 miljonit reisijat, mida on 29% vähem kui aasta varem. Raudteel veeti 15,8 miljonit tonni kaupa ja kaubavedu vähenes võrreldes 2019. aastaga 26%.

Pandeemia käigus langes 2020. aastal maanteekaubavedude maht tonnides 18%. Samas näitavad möödunud aasta andmed, et kaubaveod autodega taastusid üsna pea. Veoste maht oli mullu 28,9 miljonit tonni, mis on 24% kõrgem kui 2020. aastal ja 2% kõrgem kui 2019. aastal. Viimati oli maanteevedude kaubamaht nii kõrge 2017. aastal.

Eesti sadamate kaubamaht suurenes 2020. aasta üheksa kuuga 27,9 miljoni tonnini, mis on mullusega võrreldes 2% võrra enam. Raudtee kaubamaht vähenes sama ajaga aga 11,5 miljoni tonnini, mis on ligi 30% vähem kui aasta eest.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2023. aasta oktoobriga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide, vaba aja ning telefoniteenustega seotud hinnamuutused. „Toidukaupadest kergitas indeksit eelmise aasta oktoobriga võrreldes enim mittealkohoolsete jookide kallinemine 20,4%, samuti puuviljade 12,4% ning köögiviljade 5,5% hinnatõus. Suhkur oli 23,3% ning kala ja kalatooted 4,6% odavamad,“ täpsustas Veski. Bensiin oli oktoobris 11,3% ja diislikütus 12,9% odavam kui 2023. aasta oktoobris. Elekter oli 2,6% odavam

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise vähendamisele, ennetusele või juba tekkinud saaste kõrvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi käsitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud välismaailmalt saadud toetused. Statistikaameti juhtivekspert Kaia Oras tõi välja, et ligi poole 2022. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 347 miljoni euroga jäätmekäitluse valdkonna kulutused. „Jäätmekäitlusele kulub järjest enam, kuna see on keerukas ja hõlmab