Otsingu tulemused

Eesti kaubaveoautod (kandevõimega üle 3,5 tonni) vedasid eelmisel aastal hinnanguliselt ligi 29 miljonit tonni kaupa, mis on 2% vähem kui 2017. aastal. Veetud kauba kogus riigisisestel vedudel oli märgatavalt suurem, nende vedude osatähtsus tonnides oli 2018. aastal maanteekaubaveo uuringu andmetel 81% kogu kaubaveost ehk 23 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel üle 5 miljoni tonni.

4350 Soome kodanikku, 454 abielupaari Eestis elab kokku 4350 Soome kodanikku (2751 meest ja 1599 naist) ning nad on siinse rahvastiku seas suuruselt viiendal kohal pärast Eesti, Vene ja Ukraina kodanikke, halli passi omanikke ning Läti kodanikke. Viimase kümne aastaga on Eestis elavate Soome kodanike arv kasvanud 15% võrra. Soome on populaarseim rände lähte- ja sihtriik. Möödunud aastal lahkus Eestist Soome pea 2000 ning Soomest naasis 2100 Eesti kodanikku. Abielupaare, kus emb-kumb pool on Soome ja emb-kumb pool Eesti kodanik, on Eestis 454. Mullu sõlmiti selliseid abielusid 34. Soome keelt

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets selgitas, et kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega muutus mais minimaalselt – eksport kasvas 3% ja import vähenes 1%. „Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 2% vähem kaupu, kuid sissevedu nendest kasvas mullusega võrreldes 54%. Viimast mõjutas riigikaitse suurtehing,“ lisas Leppmets. Mais kasvas kaupade eksport enim Singapuri ning vähenes Venemaale Mais eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%), puitu ja puittooteid (11%) ning transpordivahendeid (11%)

Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi siia ligi 20 miljardi euro eest. Eksport suurenes 2020. aastaga võrreldes jooksevhindades 28% ja import 32%. Kaubavahetuse puudujääk, mis näitab ekspordi ja impordi vahet, oli 1,8 miljardit eurot ja kasvas võrreldes 2020. aastaga 880 miljonit eurot. 2021. aasta märtsist algas järsk hindade kasv, mille tulemusena terve aasta jooksul kasvasid eksporditavate toodete hinnad 12% ja imporditud toodete hinnad 8%.

Statistiliste andmete võrreldavuse tagamiseks kasutatakse statistika arvutamisel ja avaldamisel ühtseid klassifikaatoreid. Majandustegevusalade klassifitseerimisel rakendatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK), mis on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Statistikaameti projektijuht Ene Saareoja selgitas, et alates EMTAKi eelmise versiooni jõustumisest 2008. aasta 1. jaanuaril on üleilmastumine ja digitaliseerimine paljudel tegevusaladel kaupade ja teenuste pakkumise viisi muutnud. „Paljud uued tegevusalad on saanud üha olulisemaks, samal ajal kui

Eesti sadamate kaubamaht suurenes 2020. aasta üheksa kuuga 27,9 miljoni tonnini, mis on mullusega võrreldes 2% võrra enam. Raudtee kaubamaht vähenes sama ajaga aga 11,5 miljoni tonnini, mis on ligi 30% vähem kui aasta eest.

Eesti sadamate kaubamahud olid tänavu teises kvartalis 4% väiksemad kui esimeses kvartalis, aastaga on kaubamahud langenud 17%. Languse põhjustas peamiselt keemiatööstuse toodete, sh lämmastikväetise transiidi järsk langus Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu. Kauba lossimine laevadelt kasvas aastaga 9%. Reisijate ja kauba vedu Eesti sadamates vaatles analüütik Anu Ainsaar.

Eesti kaubaveoautod vedasid möödunud aastal hinnanguliselt üle 28 miljoni tonni kaupa, mis on veidike vähem kui 2018. aastal. Kauba kogus riigisisestel vedudel oli märgatavalt suurem kui rahvusvahelistel vedudel, kus see langes aastaga 5%.

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul hakkas augustis kahanenud jaekaubandusettevõtete müügimaht septembris taas kasvama. „Müügimahu suurenemist mõjutasid peamiselt mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, aga ka tööstuskaupade kauplused. Toidukaupade kauplustes müügimahu vähenemine septembris siiski jätkus ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5%,“ selgitas Pihlak. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht suurenes septembris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 22%. „Nende ettevõtete müügimahu kasvule avaldas mõju eelmise aasta septembri madalam

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et jaekaubandusettevõtete müügimahu suurenemist mõjutasid eelkõige mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja ka tööstuskaupade kauplused. „Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine oktoobris aeglustus ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%. Müügimahu vähenemist mõjutas toidukaupade hinnatõus,“ lisas Pihlak. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes 25%. Müügimahu suurenemisele avaldas mõju mullune madal võrdlusbaas ja mootorikütuste hindade jätkuv odavnemine.