Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui märtsis suurenes müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%, siis aprillis kasv mõnevõrra kiirenes. „Müügimahu suurenemist mõjutasid aprillis mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused, kus müügimaht kasvas aastaga vastavalt 18% ja 7%,“ selgitas Pihlak. Tööstuskaupadest suurenes müügimaht kõige rohkem ehk 34% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügimaht kasvas veel 3%

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul jäi tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga peaaegu samale tasemele, kuid aastases võrdluses tõusis 4,5%. „Võrreldes mulluse maiga mõjutasid indeksit enim 7,1% kallinenud toidukaubad. Transpordi 6,2% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Aprillis kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (9,9%). Odavnenud on vaid riided ja jalatsid (4,5%),“ rääkis Veski. Võrreldes

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski sõnas, et suvekuude tarbijahinnaindeks on eelmise aastaga võrreldes ületanud iga kuu 5% piiri, jõudes augustis 6,1%ni. Veski sõnul oli tarbijahinnaindeksi aastane muutus viimati kõrgem 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4%. „Võrreldes möödunud aasta augustiga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 9,2% võrra kallinenud toidukaubad. Kõige rohkem kallinesid kohv, šokolaad ning puuviljad ja marjad,“ rääkis Veski. Võrreldes selle aasta juuliga tõusid augustis kulutused eluasemele 4%, sealhulgas üür 3,7% ja elekter 13,2%. Elektri

2023. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18,2 miljardi euro ja imporditi 21,2 miljardi euro eest. Eksport vähenes 2022. aastaga võrreldes 16% ja import 17%. Kaubavahetuse puudujääk ulatus 3 miljardi euroni. 2023. aasta kaupade väliskaubanduse trendidest kirjutab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga. Vabad ametikohad moodustasid 1,7% kõikidest ametikohtadest Teises kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 595 760. Vabu ametikohti oli enim hariduses (1782) ning hulgi- ja jaekaubanduses (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) (1407). Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses (97 781). „Vabad ametikohad

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul suurenes veebruaris eelmise aasta võrdluses mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht 21% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 6%. „Toidukaupade kaupluste müügimaht vähenes aga eelmise aasta veebruariga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupade kauplustest suurenes müügimaht veebruaris kõige rohkem ehk 28% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügimaht kasvas veel 10% kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ning aastases võrdluses 5%. „Võrreldes mulluse juuniga mõjutasid indeksit enim 8,4% kallinenud toidukaubad. Transpordi 7,5% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Mais kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (10,1%). Odavnenud on riided ja jalatsid (4,1%) ning eluasemega seotud hinnad (0,6%). Võrreldes aastatagusega on

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusis tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 0,6% ning aastases võrdluses 5,4%. „Viimati oli indeksi aastane muutus nii kõrge 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4%. Võrreldes mulluse juuliga mõjutasid indeksit enim 9,1% kallinenud toidukaubad. Tervishoiu aastane hinnatõus (10,5%) tuleneb aga peamiselt aprillis uuendatud tervishoiuteenuste hinnakirjast,“ tõdes Veski ja lisas, et aastaga on odavnenud riided ja jalatsid (0,9%) ning eluasemega seotud hinnad (1,8%). „Võrreldes selle aasta juuniga on eluaseme hinnad aga

Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sadamate kaubamaht selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 9%. Sõitjateveo mahtu merel on koroonaviirusest tingitud piirangud tugevalt mõjutanud, kaupade veos seda aga märgata ei ole. Sadamate kaubamaht ulatus 30,6 miljoni tonnini, möödunud aastaga võrreldes veeti 2,6 miljoni tonni võrra rohkem kaupa.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et märtsis mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu kasvu mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused. „Teisalt kiirenes toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine märtsis veelgi, kahanedes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 7%,“ lisas Pihlak. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht suurenes 2024. aasta märtsiga võrreldes 15%. „Nende ettevõtete müügimahu kasvule avaldasid mõju eelmise aasta märtsi madal võrdlusbaas ning mullusest odavam mootorikütuse hind,“ täpsustas Pihlak