Täpsed väliskaubanduse andmed annavad Eesti ettevõtetele konkurentsieelise

Kuhu jõuab Eesti piim? Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Millised riigid on meie peamised ekspordi- ja impordipartnerid? Statistikaameti väliskaubanduse andmed ja väliskaubanduse rakendus annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele.

Esimestena Euroopa Liidus (EL-is) ei pea Eesti ettevõtted  selle aasta algusest esitama kauba saabumise andmeid.  Need andmed saab statistikaamet EL-i liikmesriikide lähetusandmetest. Siiski eeldab kvaliteetne väliskaubandusstatistika olulist panust Eesti ettevõtetelt ekspordiandmete näol. 

Väliskaubandusstatistika annab ülevaate kaupade ja teenuste kaubandusest Eesti ja teiste riikide vahel. Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul on väliskaubandusstatistika oluline riigi majandusarengu jälgimisel ja majanduspoliitika planeerimisel. Seda kasutatakse sisemajanduse koguprodukti ehk SKP arvutamisel ning maksebilansi koostamisel.  

Aga mis kasu on neist andmetest ettevõtjatel ja mis neist andmetest pärast statistikaametile saatmist edasi saab? Palusime appi eksperdid, kes väliskaubandusandmeid igapäevatöös kasutavad ning nende eluringi tunnevad. 

Väliskaubandusandmed toetavad ettevõtete tootmis- ja turundustegevust

Eesti põllumajandus-, toidutööstuse, maa- ning metsamajanduse ettevõtjaid koondava katusorganisatsiooni Eesti põllumajandus-kaubanduskoja esinaise Kerli Atsi sõnul kasutab ligikaudu 30 000 liiget koondav organisatsioon väliskaubanduse andmeid ja rakendust aktiivselt. 

„Statistikaameti andmed on meile oluliseks ja praktiliseks töövahendiks, mis aitavad täita oma rolli sektori huvide eestkõnelejana ning poliitikakujundamises kaasarääkijana,“ rääkis Ats. 

„Põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas, kus turud ja hinnad on pidevas muutumises, on faktipõhisel teabel otsuste tegemisel keskne roll. Meie liikmed jälgivad pidevalt ekspordi ja impordi mahtusid, hindavad kaubagruppide liikumist ning analüüsivad sihtturge. See teadmine on eriti väärtuslik sektorites, nagu piimandus, teraviljakasvatus ja lihatootmine, kus välisturgudel on määrav tähtsus. Turutrendide jälgimine aitab ettevõtjatel paindlikult kohandada oma tootmis- ja turundustegevust vastavalt nõudlusele,“ tõi Ats esile. 

„Suheldes valitsuse või EL-i institutsioonidega toetusmeetmete, turukorralduse või kaubanduspoliitika teemadel, vajame usaldusväärset, ajakohast ja kasutajasõbralikku teavet. Väliskaubanduse rakendusest saame hästi visualiseeritud ja struktureeritud infot, mis toetab meid poliitikasoovituste tegemisel,“ lisas ta.

Andmed aitavad leida Eesti kaupadele uusi perspektiivikaid sihtturge

Majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon OECD on üks rahvusvahelistest organisatsioonidest, kus Eurostati, ÜRO, IMFi ja WTO kõrval kasutatakse väliskaubanduse andmeid. OECD avaldab muuhulgas võrdlevaid ülevaateid liikmesriikide majandustest ning toetab ettevõtete konkurentsivõime arendamist rahvusvahelisel tasandil.

OECD Eesti alalise esinduse vanemnõunik Priit Tinits rõhutas, et kvaliteetne väliskaubandusstatistika on eriti oluline just Eesti-suguse väikese ja avatud majandusega riigi jaoks. Ta selgitas, et rahvusvahelistes organisatsioonides kõrvutatakse riikide väliskaubandusandmeid ja nende arvutuste pealt soovitatakse riikidele majanduspoliitikaid, otsitakse tarneahelate nõrkusi, mida riigid võiksid tugevdada, ning arvutatakse baasintressimäärade kehtestamisel vajalikke taustanäitajaid.

„Õigeteks otsusteks on vaja õigeid andmeid. Ajal, mil ChatGPT genereerib tõesena näivat statistikat, võivad täpsed andmed anda Eestile ja Eesti ettevõtetele olulise konkurentsieelise,“ rääkis Tinits. „Teadmine, mis kaupasid Eesti ettevõtted ekspordivad ja impordivad, annab Eesti valitsusasutustele selge info, milliste kaupade tarnelogistika on majandusele oluline. Ettevõtlusorganisatsioonid saavad aga välisriikides leida Eesti kaupadele uusi ja perspektiivikaid sihtturge,“ lisas ta. 

Eksportimine arendab ettevõtteid

Tartu ülikooli majandusteadlase Jaan Masso (PhD) sõnul on statistikaameti pseudonümiseeritud kujul andmed lubanud tal uurida Eesti ettevõtete edukuse tegureid. Masso, kelle uurimissuundade hulka kuuluvad muuhulgas otsesed välisinvesteeringud, ettevõtete uuendustegevus ja väliskaubandus, sõnas, et statistikaameti andmed võimaldavad uurida lähemalt ka eksportivaid ettevõtteid. „Eesti ettevõtteid uurides oleme saanud kinnituse, et eksportides saadav kasu ettevõttele ei ole ainult see, et saab rohkem müüa. Ettevõte muutub ise eksportimise kaudu paremaks,“ rääkis Masso.

„Me oleme saanud vaadata kõiki Eesti ettevõtteid, sealhulgas eksportivaid. Statistikaameti andmeteta saaksime parimal juhul teha oletusi, aga mitte uurida neid teemasid samaväärsel tasemel,“ lisas Masso, kelle töö teadlasena on sageli aluseks majanduspoliitika soovitustele. Masso koos kolleegidega aitab poliitikakujundajatel vastata küsimusele, mida teha, et Eesti majandus areneks ja mis võiks aidata ettevõtetel paremaks saada.

„Võimalik on analüüsida rohkem kui 30 aasta väliskaubanduse andmeid. Ettevõtete üldkogumi paneelandmed lubavad uurida mitte ainult Eesti ettevõtete rahvusvahelistumist, vaid ka nende tehnoloogiauuendusi, näiteks automatiseerimist ja robotiseerimist. Alternatiiviks oleksid väikesemahulised küsitlusuuringud, mis ei annaks samas nii detailselt andmestikku,“ lisas Masso.

Andmete esitamine aitab hinnata turuolukorda ja kujundada väliskaubanduspoliitikat

Ligikaudu 3500 Eesti ettevõtet koondav Eesti kaubandus-tööstuskoda on seadnud eesmärgiks Eesti ettevõtluse edendamise ning kaasaaitamise ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna loomisele ja säilitamisele. Koja direktori Mait Paltsi hinnangul on ettevõtjate aruandluskohustus riigile suur, ent ettevõtjate ja ettevõtluskeskkonna kasu väliskaubandusandmetest selge. 

Usaldusväärne ja ajakohane väliskaubandusstatistika on Paltsi sõnul strateegiline ressurss, mille abil on ettevõtetel võimalik teha tarku otsuseid ning näha ka uusi võimalusi. „Kuid selleks, et saaksime kasutada kvaliteetseid ning usaldusväärseid andmeid, peame panustama ka nende esitamisse. Erinevat aruandluskohustust on ettevõtjatel jätkuvalt palju ning koda on tugevalt seisukohal, et dubleerimist tuleb vähendada,“ rääkis Palts, kelle sõnul saab aga tunnustada statistikaameti pingutusi selles, et kauba saabumise andmeid ei pea enam esitama ning et samaväärseid andmeid tuleb enamasti sisestada vaid ühe korra. 

„Andmete täpne ja õigeaegne esitamine aitab lisaks turuolukorra hindamisele kaasa ka väliskaubanduspoliitika kujundamisele, millel on võtmeroll meie konkurentsivõime tagamisel välisturgudel,“ ütles Palts. Ta avaldas lootust, et andmete ristkasutuse suurenemise ja andmete esitamise mugavuse kasvuga väheneb nii ettevõtete aruandluskoormus, aga suureneb ka nende ettevõtete hulk, kes soovivad andmeid esitada. 

Väliskaubanduse rakendus

Väliskaubanduse rakendus võtab andmed statistikaameti andmebaasist ja muudab need igaühele arusaadavaks. Väliskaubandusstatistika analüütiku Jane Leppmetsa sõnul aitab rakendus Eesti ettevõtetel analüüsida sihtturge, kuhu neil oleks võimalik ja mõistlik laieneda või kuhu nad juba ekspordivad, et hinnata oma positsiooni kindlas riigis. „Samuti aitab see neil end turul kaupade järgi positsioneerida. Tekkinud graafikuid on võimalik erinevates formaatides alla laadida ja oma töödes kasutada või teistega jagada,“ lisas Leppmets. 

Väliskaubanduse rakendusest näeb:

• kes on Eesti ekspordi ja impordi partnerriigid;
• millised on ekspordi- ja impordiartiklid kaubakoodi järgi;
• milline on kaubavahetus päritolu-, saatja- ja saajariigi järgi;
• milline on kaubavahetus maailmajao või mandri kaupa;
• kuidas on kaubavahetus kuus või kvartalis aastatega muutunud;
• milline on kaubavahetuse bilanss.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. 

Täpsem teave:

Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)