Otsingu tulemused

Kes on Eestis kõige nõrgemas seisus? Kui paljud kogevad ilmajäetust ja milliseid hüvesid ei saa osa inimestest endale lubada?

Eestis kogutakse infot inimeste emakeele ja rahvuse kohta rahvastikuregistrisse. Tegemist on ütluspõhise infoga, mis tähendab, et inimesel on võimalik seda registrisse sisse logides muuta ükskõik mis ajal. Registripõhisele rahva ja eluruumide loendusele üleminekul muudeti selle info kogumine ka kohustuslikuks, et registris oleks olemas rahvuse ja emakeele info kõikide Eestis elavate inimeste kohta.

Leibkonnaliige kulutas eelmisel aastal keskmiselt 477 eurot kuus, mis on 12 euro võrra vähem kui 2019. aastal. Statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo vaatas, kuidas erinesid leibkonnaliikme kulutused maakondade kaupa ning linnas ja maal elavate inimeste puhul.

Rahvastikuregistris on ligi 30 000 inimest, kelle elukohaks märgitud aadress on selle omaniku taotlusel lõpetatud ja kellele ei ole uut elukohta registris märgitud. Suur osa neist inimestest saavad mai esimeses pooles siseministeeriumilt e-kirjaga üleskutse rahvastikuregistris oma elukoha andmeid uuendada.

Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal tööjõus osalemise määr 73,3%, tööhõive määr 69,2% ja töötuse määr 5,6%. Tööga hõivatuid oli 677 400, see näitaja on viimaste aastate suurim.

Oktoobris külastas Eesti majutusettevõtteid ligi 153 000 välis- ja 138 000 siseturisti. Välisturiste peatus oktoobris Eesti majutusettevõtetes mõnevõrra enam kui siseturiste ehk 52% kõigist majutuskohtades peatunud turistidest. Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on välisturistide arv sel aastal kasvanud enamikel kuudel. „Kui võrrelda mulluse oktoobriga, siis tänavu oli majutusettevõtetes välisturiste 7% võrra rohkem. Pandeemiaeelse tasemega võrreldes oli välisturiste aga 12% võrra vähem,“ selgitas Laurmaa. „Samal ajal suurenes siseturistide arv. Mulluse oktoobriga võrreldes

Andmete taaskasutus era- ja avaliku sektori vahel ei toimi Eestis piisavalt hästi. Seda pärsib turvaliste lahenduste puudumine andmete jagamiseks ja tühimik ühiskondlikus debatis, et leida lahendusi. Me vajame arutelu selle üle, milliseid kompromisse on ettevõtted ja inimesed valmis enda andmete jagamisel tegema.

Kuigi meie rahva iive oli negatiivne ka eelmisel aastal, hoidis positiivne rändesaldo ehk sisse- ja väljarändajate vahe Eesti rahvaarvu veel kasvavas suunas. Nii suurenes rahvaarv mullu 8803 inimese võrra. Ukraina kodanike osakaal Eesti rahvastikus tõusis samas 4,4%ni.

Veebruari lõpuga sai läbi rahva ja eluruumide loenduse küsitlus, mis erines varasematest loendustest paljuski. Seega on paras aeg teha toimunust vahekokkuvõtteid ja panna vajalik teadmine edaspidi analoogsete uuringute planeerimiseks kõrva taha.

Andmed on varandus, mille abil jutustada lugusid. Oskus andmed omavahel rääkima panna annab võimaluse maailma andmete kaudu mõtestada ja seeläbi paremasse homsesse panustada. „Andmete taga peitub suur ja võimas nähtamatu maailm,“ ütleb andmefänn Richard Toom. Millised väljakutsed noor tudeng statistikaameti praktika käigus seljatas ja mida huvitavat andmelaekast välja kaevas, ei osanud ta esialgu ettegi kujutada.