Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Keda räsib vaesus Eestis kõige rohkem?

Blogi
Postitatud 11. november 2021 12:47 , juhtivanalüütik Anet Müürsoo

Kes on Eestis kõige nõrgemas seisus? Kui paljud kogevad ilmajäetust ja milliseid hüvesid ei saa osa inimestest endale lubada?

Statistikaameti korraldatud 2021. aasta Eesti sotsiaaluuringust, milles osales 6467 leibkonda, selgus, kuidas tulevad leibkonnad toime oma sissetulekutega.

Suurimad ja väikseimad sissetulekud

Leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek (ekvivalentnetosissetulek) oli aastal 2020 suurim Harjumaal – 1337 eurot, järgnesid Tartumaa 1202 ja Raplamaa 1159 euroga. Väiksemad sissetulekud on Ida-Virumaal 918 eurot ja Valgamaal 963 eurot. Vahe suurima ja madalaima sissetulekuga maakonna vahel on 419 eurot.

Kõikide maakondade võrdluses on aastaga märgatavalt suurenenud sissetulekud Pärnu- ja Jõgevamaal. Läänemaa on ainus maakond, kus on sissetulekud vähenenud.

Suhteline vaesus maakondades

Suhteline vaesus näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. Suhtelises vaesuses elas 2020. aastal ligi 270 800 Eesti inimest, kelle leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek (ekvivalentnetosissetulek) oli väiksem kui 631 eurot. 

Suhtelises vaesuses elav inimene võib küll hästi teenida, aga kui näiteks tema naabril või kolleegil on veel suurem sissetulek, tekib ebavõrdsus.

5 fakti vaesusest Eestis

  1. Eestis oli aastal 2020 elatusmiinimum 220 eurot ja 48 senti, mis on absoluutse vaesuse piiri alus.
  2. Aastaga on vähenenud nii suhtelises kui ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,1 protsendipunkti.
  3. Absoluutses vaesuses elas 2020. aastal ligi 28 700 inimest ehk 2,2% Eesti elanikest. Nende ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 220 eurot.
  4. Suhtelises vaesuses elas 2020. aastal 20,6% Eesti elanikest, kelle leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek (ekvivalentnetosissetulek) oli väiksem kui 631 eurot.
  5. Ilmajäetust koges 2021. aastal 4,9% ühiskonnast.
     

 

Kõige suurem oli möödunud aastal suhtelise vaesuse määr Ida-Viru (31,4%), Võru (30%) ja Valga (29,3%) maakonnas. Kõige madalam Harju (16,5%), Tartu (18,8%) ja Lääne-Viru (19,5%) maakonnas.

Suhtelise vaesuse määr maakonniti (%), 2019–2020

Absoluutne vaesus Eestis

Absoluutne vaesus näitab, kui suur osa ühiskonnast pole võimeline end ära elatama. Absoluutses vaesuses inimesi, kelle sissetulek jäi alla elatusmiinimumi (220 eurot), elas Eestis möödunud aastal ligi 28 700. See näitaja on mõnevõrra väiksem kui 2019. aastal.

Aastaga on langenud absoluutse vaesuse määr 0,1 protsendipunkti võrra, jäädes samale tasemele, mis 2018. aastal. Sellest väiksemat absoluutse vaesuse määra pole Eestis olnud. Absoluutse vaesuse määr oli kõrgeim Lõuna-Eestis (2,5%) ja madalaim Lääne-Eestis (1,4%).

Vaesus leibkondades

Kõige suurema hoobi toimetulekus said aastaga  Eestis üksikvanemad, kelle hulgas kasvas suhtelise ja absoluutse vaesuse määr kõige rohkem –  suhtelises vaesuses elavate üksikvanemate arv kasvas kümnendiku võrra. Nende sissetulekud on langenud 2017/2018. aasta tasemele. Absoluutse vaesuse määr oli jätkuvalt kõrgeim töötute hulgas.

Suhteline vaesus oli suurim üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanusegrupis. Pensioniealiste sissetulekud on tunduvalt väiksemad kui alla 65-aastaste Eesti elanike omad ja nemad on ülejäänud elanikega võrreldes ebavõrdses seisus. See tuleb ka sellest, et pensionid tõusevad aeglasemas tempos kui ülejäänud ühiskonna sissetulekud. Suhteline ja absoluutne vaesus vähenes aastaga aga vähemalt kolme lapsega paaride ja noorte (18–24-aastaste) hulgas. Vanuserühmadest on kõige nõrgemas seisus Eesti ühiskonnas endiselt üle 65-aastased.

Raha napib ettenägematuteks kulutusteks

Inimesi, kes ei saa endale lubada mitut ühiskonnas levinud hüve ehk ilmajäetust kogeb käesoleval aastal 4,9% Eesti elanikest. Kõige rohkem tajuvad ilmajäetust 65-aastased ja vanemad elanikud (7,8%), kõige vähem aga 18–24-aastased (2,5%). Aastaga on vähenenud ilmajäetust kogevate laste ja noorte hulk. Kõige sagedamini tunnevad inimesed, et ei saa endale lubada:

  1. ettenägematuid kulutusi (27,1%);
  2. kord aastas puhkust kodust eemal (19,4%);
  3. võimalust välja vahetada mööblit (15,2%);
  4. osaleda regulaarselt mõnes tasulises vaba aja tegevuse (6,2%);
  5. autot (5,7%).
     
Ilmajäetus vanusegruppide järgi, 2020–2021

Hinnangud põhinevad 2021. aasta Eesti sotsiaaluuringu andmetel. Uuringus osales 6467 leibkonda. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsiti 2021. aastal 2020. aasta sissetulekute kohta. Artiklis on võrreldud 2020. ja 2019. aasta näitajaid. Aastasissetulek on vajalik vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamiseks. Ilmajäetust käsitlevad andmed on 2021. aasta kohta.