Otsingu tulemused

Inimeste elukohti on ühel või teisel viisil registreeritud sajandeid. Registreerimise koht võis varasemalt olla nii kirik, vallavalitsus, linna aadressilaud, majavalitsus kui ka rahvastikuregister. Viimastel kümnenditel on arenenud riikides leitud, et registriandmed on enamasti küsitlusandmetest täpsemad ning ka rahvaloendustel on hakatud neid kasutama. Juba 2011. aastal korraldas kaheksa Euroopa Liidu riiki loenduse registripõhiselt: lisaks Põhjamaadele ka Holland, Belgia, Austria ja Sloveenia.

Eesti riiklike registrite süsteem on maailma parimate hulgas, kuid siiski pole meie lähtepositsioon 2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks probleemideta. Viiendik Eesti inimestest ei ela seal, kuhu nad on registreeritud. Kuidas see loendust mõjutab ja miks on vaja täpsustada elanike elukohti?

Statistikahuvilised saavad nutiseadmetes rakenduse "Eesti statistika" vahendusel hoida end kursis värske statistikaga ning ülevaate olulisematest näitajatest Eesti kohta, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel kasvas 2015. aastal Eesti viljapuu ja marjapõõsastest 3500 hektarit koduaedades ja 3000 hektarit põllumajanduslike majapidamiste istandustes. Kui enamik viljapuudest ja marjadest on pigem koduaiakultuurid, siis suurem osa maasikatest, mustsõstardest ja astelpajust kasvab istandustes.

Eesti meeskond saavutas 13.–15. märtsil Brüsselis toimunud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat korraldatud suurandmete programmeerimise maratonil (European Big Data Hackathon) Horvaatia ja Prantsusmaa järel kolmanda koha.

Aprilli lõpus kuulutas president välja seaduse, mis tõstab 2026. aastaks vanaduspensioni ea 65 aasta peale. Vaatleme mõningaid statistilisi andmeid ja rahvastikuprognoosi järgnevaks neljaks aastakümneks ning uurime, mis on toimunud keskmise vanaduspensioniga lõppenud kümnendi teisel poolel. Riigipensioni maksmist mõjutavad kesksed tegurid on poliitilised, demograafilised (rahvastiku struktuur) ja majanduslikud (loodav lisandväärtus). Poliitilisi tegureid võib lugeda mitmete allikate alusel kõige kaalukamateks, kuid neid see artikkel ei käsitle. Rahvastiku struktuuri mõjutavad sünnid, surmad ja

26.-29. aprillini 2010 kohtusid maailma statistikaametite IT juhid Koreas, et rääkida statistiliste infosüsteemide arendamisest. Üritus toimus 11. korda ning seda korraldab ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) koostöös OECD ja Eurostatiga. Statistikaametite tööd mõjutab paljuski toimetulek kolme peamise väljakutsega statistikasüsteemi arendamisel. Esimene neist on statistika maksumus, sest paljudes riikides on tugev surve kulude vähendamiseks. Teine väljakutse on tagada statistika kvaliteet, vähendades samal ajal andmeesitajate koormust. Ja kolmas väljakutse on kiirem reageerimine tarbijate

26.-29. aprillini 2010 kohtusid maailma statistikaametite IT juhid Koreas, et rääkida statistiliste infosüsteemide arendamisest. Üritus toimus 11. korda ning seda korraldab ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) koostöös OECD ja Eurostatiga. Statistikaametite tööd mõjutab paljuski toimetulek kolme peamise väljakutsega statistikasüsteemi arendamisel. Esimene neist on statistika maksumus, sest paljudes riikides on tugev surve kulude vähendamiseks. Teine väljakutse on tagada statistika kvaliteet, vähendades samal ajal andmeesitajate koormust. Ja kolmas väljakutse on kiirem reageerimine tarbijate

Rahva ja eluruumide loendusel on isikuankeedid täidetud juba enam kui miljoni Eesti püsielaniku kohta. Esimesel töönädalal loendasid rahvaloendajad üle 100 000 inimese.