Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta teises kvartalis võrreldes 2022. aasta esimese kvartaliga 4,9% ning võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga 18,8%.

Statistikaameti andmete kohaselt tõusis ehitushinnaindeks 2019. aastal võrreldes 2018. aasta keskmisega 1,9%. Möödunud aasta neljandas kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus kolmanda kvartaliga võrreldes 0,5% ja 2018. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 1,7%.

Statistikaamet andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,5%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,6% ja võrreldes eelmise aasta detsembriga 1,6%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel kulutati Eestis 2019. aastal teadus- ja arendustegevusele 453 miljonit eurot ehk lausa 24% enam kui aasta varem. Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal sisemajanduse koguproduktist moodustas 1,61%, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja.

Statistikaameti esialgsetel andmetel suurenes eelmisel aastal ettevõtete müügitulu enamikel tegevusaladel. Suurima panuse sektori müügitulusse andsid kaubanduse, töötleva tööstuse ning info ja sideettevõtted. Müügitulu kasvu pidurdasid enim energeetika ja mäetööstus.

Sissetulekute piirkondlikku ebavõrdsust peetakse negatiivseks nähtuseks, kuid muresid võib tekitada ka majanduslanguse ebaühtlane jagunemine. Esialgsed andmed näitavad, et Eestis on selline oht olemas.

28. veebruaril lõppes rahvaloenduse teine etapp ehk kohustuslikku valimisse kuuluvate aadresside elanikelt andmete kogumine. Sellega on loenduse küsitluste osa lõppenud, juulini jätkub aga andmete kogumine registritest, et loendatud saaksid kõik Eesti elanikud.

Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse

Aasta algab paljudele lubadustega – lähen trenni, hakkan tervislikumalt sööma ja puhkan rohkem. Kui tublilt on Eesti inimesed aga seni oma tervise ja hea enesetunde eest hoolitsenud? Tõde selgub viimase ajakasutuse uuringu andmetest.