Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 14,1%, teatab Statistikaamet. Majanduse suurim langus jäi II kvartalisse kui SKP vähenes 16,1%. Pärast seda hakkas vähenemine järk-järgult aeglustuma. IV kvartalis vähenes SKP täpsustatud andmetel 9,5%.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid selle aasta esimeses kvartalis kodumaal ja välisriikides kokku 7% rohkem kui 2019. aasta samas kvartalis. Eestis küll ehitusmaht suurenes, kuid välisriikides vähenes.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2023. aasta jaanuaris võrreldes 2022. aasta detsembriga 1,0% ja tõusis võrreldes eelmise aasta jaanuariga 12,7%.
Sirvides Statistikaameti „Eesti statistika aastaraamatut“ ning kõrvutades erinevate valdkondade 2012. aasta näitajaid, võib üsna kindel olla selles, et kunagi ei saabu üleüldist konsensust hinnangutes Eesti ühiskonna eluolu edu või tagasilanguse osas, vaidlustes, kas klaas on pooltühi või -täis.
Statistikaameti andmete kohaselt oli ehitushinnaindeksi kasv 2021. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 5,1% ja võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 11,8%.
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted selle aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 1% vähem kui 2018. aasta samas kvartalis. Nii nagu aasta esimesel poolel suurenes ehitusmaht vaid välisriikides. Eestis ehitusmaht vähenes.