Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport veebruaris möödunud aasta sama kuuga võrreldes 16% ning import 10%. Oluliselt mõjutasid kaubavahetuse suurenemist nii mineraalsete toodete kui ka puit ja puittoodete vedu.

Statistikaamet analüüsis sihtasutuse Archimedes tellimusel välisüliõpilaste osalemist Eesti tööturul ja selle mõju majandusele. Selgus, et eelmisel õppeaastal maksid välistudengid Eestile tulu- ja sotsiaalmaksuna kaheksa miljonit eurot ning aasta varem lõpetanud välisvilistlased veel enam kui kaks miljonit. Õppimise kõrvalt töötavate välistudengite osatähtsus on viimase kolme aasta jooksul oluliselt suurenenud ja pooled neist jäävad Eestisse tööle ka pärast diplomi kättesaamist.

Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm kajastab mõõdikuid ja sihte, mis annavad vastused, kuidas meie riigil eri valdkondades läheb. Äsja jõudsid tammele mitu täiesti uut mõõdikut ning muutunud eesmärgid.

Eesti taasiseseisvudes avanes raudne eesriie ja meid oli taas võimalik üle maailma külastada. Seoses peagi saabuva taasiseseisvumise 30. aastapäevaga vaatasime neile kolmele kümnendile majutusettevõtjate andmete abil tagasi.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juunis võrreldes maiga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 2,9%, teatab Statistikaamet.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta detsembris 2016. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 1,5% ning võrreldes 2021. aasta veebruariga 12,0%. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 10,7% ja teenused 14,5% kallimad.

ISSN 2346-6049 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A4. 100 lk Ilmus: 28.09.2018 Kvartalikiri sisaldab eri valdkondade artikleid ühiskonnas olulistel ja päevakajalistel teemadel. Iga number pakub lisaks valitud statistikauudiseid nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning diagrammid. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika tegemise põhimõtete ja metoodika kohta.

Eesti on Euroopas juba aastakümneid silma paistnud suhteliselt suure lahkuminevate kooselude arvu poolest. Ühtlasi tähendab see, et siin on sarnaselt teiste Põhjamaadega küllaltki palju kärgperesid ja lapsi, kelle vanemad ei ela üheskoos. Et saada rohkem teada selliste laste ja vanemate kohta, kes ühes majapidamises ei ela, uuriti 2021. aasta sotsiaaluuringus (nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides) muuhulgas kärgperede elukorralduse kohta.

Eesti inimestest koguni 87% on valmis enne rahvaloendust oma andmeid registrites uuendama. Eelmisel aastal tegi seda rahvatikuregistris vaid 6% elanikest ja teiste registrite andmete värskendamine jäi veelgi tagasihoidlikumaks.