Uudis
Uudis
Põhjamaades puhatakse peamiselt juulis, Lõuna-Euroopas augustis
Euroopa Liidu statistikaameti Eurostati andmetel meelitavad Euroopa riigid puhkajaid peamiselt kahel kõige kuumemal suvekuul. 2025. aastal toimus ligi kolmandik kõigist majutuse ööbimistest Euroopa Liidus (EL) juulis ja augustis. Eestit ja Põhjamaid külastavad turistid kõige rohkem juulis.
Uudis
5 põnevat fakti Eesti jalgpalli kohta
Jalgpall ühendab Eestis tuhandeid lapsi, noori ja täiskasvanuid. Sellel nädalal lõppeva jalgpalli MMiga seoses toome välja 5 põnevat fakti Eesti jalgpalli kohta.
Uudis
Mais peatus majutusettevõtetes 5% rohkem turiste kui aasta varem
Statistikaameti andmetel peatus 2026. aasta mais majutusettevõtetes ligi 320 300 turisti, mida on 5% rohkem kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 9% rohkem kui mullu, siseturistide arv jäi aga eelmise aastaga samale tasemele.
Uudis
Sündimus madalseisus: mis paneb ühed lapsi saama, teised aga ootama?
Statistikaameti andmetel püstitas sündimus Eestis 2025. aastal uue negatiivse rekordi: sündis vaid 9240 last, kellest 4798 olid poisid ja 4442 tüdrukud. Selle valguses vaatame veidi põhjalikumalt, kes otsustavad Eestis lapsi saada ja millistel põhjustel otsustab osa eestimaalasi laste saamisest loobuda või seda edasi lükata.
Blogi
SKP elaniku kohta varieerub Euroopa Liidus mitmekordselt
Eurostati andmetel erines Euroopa Liidu liikmesriikides 2010. aastal ostujõupariteedi põhine sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta kuni kuus korda ja tegelik individuaalne tarbimine üle kolme korra. Eesti vastavad näitajad jäävad alla 65% Euroopa Liidu keskmisest.
Kõrvaldades eri riikide hinnataseme erinevuse oli 2010. aastal suurim SKP elaniku kohta Luksemburgis. Luksemburgi näitaja ületas Euroopa Liidu keskmist ligi kolm korda ning liidu vaeseima riigi Bulgaaria näitajat ligi kuus korda.
Blogi
Suhtelises vaesuses elas mullu iga kuues Eesti elanik
Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.
2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise.
Blogi
Suhtelises vaesuses elas mullu iga kuues Eesti elanik
Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.
2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise.
Uudis