Otsingu tulemused

Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loendusest ilmneb, et 72,5% Eesti rahvastikust moodustavad siinsed põliselanikud ehk inimesed, kel on vähemalt üks vanem ja vanavanem sündinud Eestis. Eelmisel rahvaloendusel ulatus põlisrahvastiku osakaal 75,3%-ni, mis tähendab, et põliselanike osakaal rahvastikust on vähenenud 2,8 protsendipunkti võrra, samas on kasvanud end rahvuselt eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal.

Keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9% kõrgem kui 2021. aastal. Keskmine reaalpalk mullu aga langes 8,8%, jäädes 1358 euro peale.

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et 84% elanikest elas Eestis ka kümme aastat tagasi, märkimisväärselt on suurenenud välismaalt saabunud elanike osakaal ja sisserändajate koondpilt on üha rahvusvahelisem. Siseränne on viimased kümme aastat olnud valdavalt Harjumaa-suunaline.

Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat avalikustas täna juhtimislaua, mille abil on võimalik jälgida liikmesriikide majanduse ja ühiskonna taastumist koroonakriisist. Juhtimislaud sisaldab kuu- ja kvartalipõhiseid näitajaid statistika eri valdkondadest.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,6% ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 17,6%. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 17,2% ja teenused 18,5% kallimad.

Mõnda murdekeelt räägib hinnanguliselt 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust. Seda on 2 protsendipunkti (PP) võrra rohkem kui eelmisel loendusel. Kõige rohkem on murdekeele oskajate osakaal suurenenud Hiiu ja Saare maakonnas, vähenenud pole see aga üheski maakonnas. 10% murdekeele valdajaist oskab rohkem kui ühte murdekeelt.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2023. aastal 2022. aasta keskmisega võrreldes 9,2%. Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid 2023. aastal toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga 3,8% ning võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga 17,4%.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2022. aastal võrreldes 2021. aasta keskmisega 17,8%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 1,9%. Võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga oli tõus taas rekordiline – 16,1%.

Mai on rahvusvaheline mitmekesisuse kuu ja 10. mail tähistatakse Eestis mitmekesisuse päeva. Selle päeva ja kuu eesmärgiks on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ning erakordsust nii töökeskkonnas kui ühiskonnas laiemalt. Meie vaatasime, mida räägivad andmed selle kohta, kui mitmekesine on Eesti rahvastik, haridusmaastik ja tööturg.