Statistikatöö
Otsingu tulemused
Valdkond
Tööhõive määr näitab, kui suur osa tööealisest rahvastikust on tööga hõivatud. Andmeid kogutakse tööjõu-uuringuga. Hõivatu on isik, kes uuritaval ajal töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena. Hõivatu on ka töötaja, kes töötas otsese tasuta pereettevõttes, oma talus või ei teinud tööd ajutiselt.
Kolmanda kvartali palgakasv oli viimaste aastate suurimaid
Kuupäev 26.11.2021
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 1553 eurot, mis on 7,8% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad olid palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.
Mullu vedas majanduse ning lisandväärtuse kasvu info ja side tegevusala
Kuupäev 28.02.2020
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aastal 4,3%. Möödunud aasta neljandas kvartalis kasvas SKP võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3,9%. Jooksevhindades oli SKP 28 miljardit eurot.
Valdkond
Põllumajandus on traditsioonilisemaid tegevusharusid Eesti majanduses. Põllumajandussaadused on toonud toidu meie lauale juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on põllumajandus Eestis tähtsal kohal, varustades toiduga nii meid kui ka välisriike ning andes tööd paljudele kohalikele elanikele. Põllumajandusstatistika annab ülevaate Eesti põllumajanduse olukorrast kuu, kvartali ja aasta seisuga. Avaldame nii kogu Eesti kui ka maakondade põllumajandusnäitajaid, sealhulgas: taimekasvatus (pinnad, saagid, väetamine); loomakasvatus (elusloomad, loomakasvatustoodang, kokkuostuhinnad); piima kasutamine
Suhteline vaesus maakonniti: mida näitab statistika?
Kuupäev 28.11.2024
Artikkel
Värsked statistikaameti andmed näitavad, et suhteline vaesus ehk sissetulekute ebavõrdsus 2023. aastal Eestis vähenes. Suhtelises vaesuses elas 29 000 inimest vähem kui aasta varem.
Eesti rahvastik on tunduvalt mitmekesisem kui 10 aastat tagasi
Kuupäev 10.05.2023
Artikkel
Mai on rahvusvaheline mitmekesisuse kuu ja 10. mail tähistatakse Eestis mitmekesisuse päeva. Selle päeva ja kuu eesmärgiks on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ning erakordsust nii töökeskkonnas kui ühiskonnas laiemalt. Meie vaatasime, mida räägivad andmed selle kohta, kui mitmekesine on Eesti rahvastik, haridusmaastik ja tööturg.
Pikaajaline töötus kasvab
Kuupäev 12.02.2010
Artikkel
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel tõusis töötuse määr 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötus oli 13,8%. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem. Töötute hinnanguline arv oli IV kvartalis 107 000, mis on kaks korda suurem kui 2008. aasta samas kvartalis. Aastakeskmine töötute arv oli 95 000 ja töötuse määr 13,8%, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim. Seni suurima töötusega 2000. aastal oli töötuid 90 000 ja töötuse määr 13,6%. Pikaajalise töötuse (inimesed, kes on tööd otsinud 12 kuud või rohkem) kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. III
Töösuhete üldarv on aastaga vähenenud ligi 15 000 võrra
Kuupäev 29.10.2020
Artikkel
Statistikaameti tööturu kiirstatistika 25. oktoobri andmed näitavad, et töösuhete koguarv on aastases võrdluses vähenenud ligi 15 000 võrra.
Valdkond
Tööandja ülesanne on tagada töötaja turvalisus ja ohutus tööülesannete täitmisel. Siiski juhtub töö tegemise käigus ka õnnetusi, mille tagajärjel võib töötaja saada tervisekahjustusi. Kõige rängemal juhul võib tööõnnetus lõppeda surmaga. Registreeritud tööõnnetuste statistikat kogub ja avaldab Tööinspektsioon. Sealses tööõnnetuste statistikas kajastuvad järgmised andmed: registreeritud tööõnnetuste arv tegevusala ja maakonna lõikes; surmaga lõppenud tööõnnetuste arv. Tööõnnetuste arvu suurenemine viitab osaliselt sellele, et tööõnnetustest on hakatud rohkem teavitama. Sellegipoolest jäävad ka