Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Kolmanda kvartali palgakasv oli viimaste aastate suurimaid

Uudis
Postitatud 26. november 2021 8:00

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 1553 eurot, mis on 7,8% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad olid palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.

Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul tõusis keskmine palk sarnases suurusjärgus ka enne koroonapandeemiat. „Kui mullu palgakasv pigem pidurdus, siis sel aastal on see taas tõusuteel. Kolmandas kvartalis oli muutus viimaste aastate suurimaid,“ ütles Tarkiainen.

Kõrgeim brutokuupalk oli taas Harju- (1700 eurot) ja Tartumaal (1531 eurot) ning madalaim Hiiu- ja Ida-Virumaal, kus see oli 370 euro võrra väiksem Eesti keskmisest. Kõige enam tõusid palgad aastaga Lääne- ja Valgamaal, langesid aga Põlvamaal.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2017–III kvartal 2021

Aasta

Kvartal

Keskmine brutokuupalk, eurot

Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

2019

I

1341

7,9

 

II

1419

7,4

 

III

1397

8,2

 

IV

1472

6,3

2020

I

1404

4,8

 

II

1433

1

 

III

1441

3,2

 

IV

1515

2,9

2021

I

1473

4,9

 

II

1538

7,3

 

II

1553

7,8

Keskmine brutokuupalk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal (2878 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2539 eurot) ning energeetikas (2007 eurot). Madalaimat palka teeniti aga majutuse ja toitlustuse (976 eurot), kinnisvaraalase tegevuse (1133 eurot) ning muude teenindavate tegevuste (1260 eurot) tegevusaladel.

Võrreldes 2020. aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja (13,9%), ning info ja side (13,1%) tegevusaladel. Väikseim tõus oli energeetika (1,5%) ning hariduse (2,6%) tegevusaladel.

Keskmine brutokuupalk tegevusalati (eurot), III kvartal, 2020–2021

Statistika alus on küsimustik „Palk ja tööjõud” ning statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Eriolukorraga seoses saadud töötasu hüvitist käsitletakse tööandja makstud töötasuna. Töötukassa hüvitise pealt makstud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu ei arvestata tööandja sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmakse hulka.

Vaata ka valdkonnalehte palk ja tööjõukulu.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

 

Täpsem teave

Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181

Foto: Shutterstock