Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta aprillis kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 3% ja import 6%. Kaupu eksporditi jooksevhindades üle 1,5 miljardi ja imporditi rohkem kui 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 305 miljonit eurot, mis on 65 miljoni võrra suurem kui aasta varem.

Statistikaameti infotehnoloogia uuringu andmetel on 2024. aastal võrreldes eelmise aastaga märgatavalt kasvanud tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate kasutamine ja aina olulisemaks muutunud küberturvalisus. Mullu oli vähemalt üht tehisintellekti tehnoloogiat kasutanuid 5%, sel aastal aga juba 14% ettevõtetest. Suurettevõtetest 10% tõi välja, et neil toimus konfidentsiaalsete andmete leke.

„Vaadates palgamuutuse trendi, on palgakasv praegu jätkuvalt aeglasem kui 2023. aastal,“ nentis statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2023 – III kvartal 2024 Aasta Kvartal Keskmine brutokuupalk, eurot Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, % 2023 I 1741 13,3 II 1872 12,4 III 1812 10,4 IV 1904 9,7 2024 I 1894 8,8 II 2007 7,2 III 1959 8,1 Seitsme tegevusalarühma keskmine palk on kõrgem riiklikust keskmisest Saagpakk selgitas, et keskmine brutokuupalk oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis kõrgeim info ja side (3506 eurot), finants-

President kohtus statistikaameti juhtkonnaga ning peadirektor Urmet Lee tegi lisaks ameti igapäevatöö tutvustamisele ülevaate statistikaameti väljakutsetest. “Eesti kui digiriigi suhtes on õigustatult nõudlikud nii kodanikud kui ka meid eeskujuks pidavad riigid, kes ootavad kiireid ja turvalisi andmeteenuseid. Meie ülesanne on leida toimiv lahendus, kuidas andmeid turvaliselt ja eetiliselt korduvkasutada,“ rääkis Lee, kelle sõnul tuleb ka arvestada, kuivõrd on inimesed tegelikult valmis andmeid riigiga jagama. President Alar Karis tõdes, et turvalistel andmetöötlusviisidel on oluline roll

Statistikaameti juhtivanalüütik Rita Raudjärv tõi välja, et automaksu jõustumise eel kasvas 2024. aasta lõpus automüük tuntavalt, millele järgnes müügi kahanemine 2025. aasta jaanuaris. „Kuude võrdluses hakkas autode müük jõudsalt kasvama 2024. aasta teises pooles, ületades detsembris eelmise aasta taseme kahekordselt. 2024. aasta detsembris registreeriti esmakordselt 7046 sõiduautot, 2023. aasta samas kuus 3394 autot,“ selgitas Raudjärv. Selle aasta jaanuaris vähenes uute sõiduautode müük Eestis järsult. Müüdi vaid 1036 sõiduautot, nendest 534 uut ning 502 kasutatud sõiduautot. Viimasel

Põllumajandusstatistika tiimi juhtivanalüütik Ege Kirs selgitas, et piimatoodang moodustab umbes veerandi Eesti põllumajandustoodangu väärtusest ja mõjutab seega oluliselt Eesti põllumajandustootjate majandusseisu. „Eelmise aasta alguses oli piima keskmine kokkuostuhind 425,87 eurot tonni eest. Suvel oli hind tavapäraselt madalam, kuid alates juulist on see pidevalt tõusnud. 2024. aasta detsembris maksti piimatootjatele piima tonni eest juba keskmiselt 480,22 eurot,“ tõi Kirs välja. Eesti piima kokkuostuhind sarnaneb Euroopa Liidu (EL-i) riikide trendile ja sõltub suuresti olukorrast

Võrdse kohtlemise juhtimislaua abil saab võrrelda mehi ja naisi, eri vanuses ja rahvusest inimeste olukorda ühiskonnas, samuti ka puude või erivajadusega inimeste eluolu. Juhtimislaua fookuses on tööturu, hariduse, tervise ja heaoluga seotud näitajad. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiimijuhi Marre Karu sõnul aitavad paljud statistikaameti andmebaasis peidus olevad andmed vaadelda Eesti elu võrdse kohtlemise vaatenurgast. „Kui kättesaadav on arstiabi Eestis puuetega inimestele? Milline on töötuse määr erinevas vanuses inimestel? Kuivõrd haritud on Eesti naised ja mehed? Millised on

Põllumajandusloomadest peeti eelmise aasta lõpu seisuga Eestis 232 400 veist, 283 600 siga, 49 300 lammast ja kitse ning 2,4 miljonit kodulindu. Veiste arv vähenes aegade madalaimale tasemele. Statistikaameti juhtivanalüütik Ege Kirs tõi välja, et 2024. aastal toodeti Eestis liha rohkem just seetõttu, et sealihatoodang suurenes 6%. „Samas aga linnulihatoodang vähenes 3% ja veiselihatoodang 5%. Lamba- ja kitseliha toodeti Eestis jätkuvalt väga vähe – 400 tonni. Sealiha toodeti 42 100 tonni, linnuliha 22 200 tonni ja veiseliha 11 800 tonni,“ täiendas Kirs. Ainult liha ja erinevates toodetes

Milliste tegevusalade toetamine võiks anda suuremat kasu Eesti majandusele? Mis on esimesed märgid majanduses toimuva hakkavate muutuste kohta? Aga mille põhjal otsustatakse, millised tegevusalad vajavad riigi tuge? Just sellistele küsimustele aitavad vastata statistikaameti avaldatavad ettevõtete majandusnäitajad.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et Eesti inimeste seas on kõige levinum seade nutiteler, mida kasutab 57% interneti kasutajatest. „Populaarsuselt teisel kohal on nutikellad, juhtmevabad kõrvaklapid ja GPS-seadmed, mida kasutab üle poolte (53%) vastanutest. Levinud on ka internetiga ühendatud muusikakeskused ja nutikõlarid (28%),” ütles analüütik. Nutikülmik ja robottolmuimeja Internetiga ühendatud kodumasinaid ning häälkäsklustega juhitavad abilised nagu näiteks Alexa või Siri koguvad samuti populaarsust. Nii on nende kasutamine viimase nelja aasta jooksul tõusnud lausa 35%