Otsingu tulemused

Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2019. aasta mais võrreldes aprilliga -0,4% ja võrreldes eelmise aasta maiga 1,1%.

Tänasest, 27. märtsist algab andmekirjaoskuse nädal, mille raames kutsub statistikaamet noori, aga ka kõiki teisi huvilisi andmetarkust koguma. Nädala põhisündmuseks on esmakordselt toimuv 24 tunni pikkune küsimuste maraton Küsimus24, mil kõik huvilised saavad statistikaametile küsimusi esitada.

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta mais võrreldes 2022. aasta sama kuuga kaupade eksport jooksevhindades 15% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,6 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 309 miljonit eurot, mis on 12 miljonit eurot suurem kui aasta varem.

Praegust sajandit on ristitud teabesajandiks. Ennustused ütlevad, et kahe kuni viie aasta pärast sa kas rakendad oma ettevõttes andmeteadust või sa oled surnud.

Kust saada infot palkade kohta? Kuhu noored kaovad õpetajad koolidest? Kuidas on sanktsioonid mõjutanud Eesti ja Venemaa kaubavahetust? Loe selle sügise põletavamaid statistikablogisid!