Otsingu tulemused

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et juulis kasvas kaupade eksport eelkõige reekspordi toel ehk eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu suurenes 26%. „Kõige enam kasvas mineraalsete toodete, sh maagaasi, ja transpordivahendite reeksport,“ lisas analüütik. Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenes 1%. Eesti kaubad moodustasid juulis koguekspordist 59% ja nende osakaal vähenes aastaga kuue protsendipunkti võrra. Kahanemist mõjutas enim Eesti päritolu mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning muude tööstustoodete väiksem eksport. „Väliskaubanduses

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 643 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 6%.

Väliskaubanduse küsimustiku Intrastat selle aasta esimesed andmed tuleb jaanuari kohta esitada 14. veebruariks. Seda tuleb teha kõigil ettevõtetel, kelle Euroopa Liidu liikmesriikidega peetava kaubavahetuse käive ületab vastava statistilise läve. Kaupade lähetamisel on statistiline lävi 130 000 eurot ja kaupade saabumisel 230 000 eurot.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang energeetikas 4% ja mäetööstuses 6%, kuid kasvas töötlevas tööstuses 2%.

Statistikaameti rahvastiku valdkonna juhtivanalüütik Mihkel Servinski võtab kokku peagi lõppeva statistika-aasta Eestis. Mis oli hästi? Milliste kitsaskohtadega tuleks tegelda?

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu augustis 667 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 4%.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets märkis, et teenuste väliskaubanduse kasvu mõjutasid kõige rohkem reisiteenused ning muud äriteenused. „Euroopa Liidu liikmesriikidesse suurenes teenuste eksport kolmandas kvartalis 8% ja import nendest 4%. Euroopa Liidu välistesse riikidesse kasvas teenuste eksport samuti 8%, kuid import neist kahanes 4%. Viimast mõjutas eelkõige teenuste sisseostu vähenemine Ameerika Ühendriikidest,“ tõi Leppmets välja. Teenustest eksporditi kolmandas kvartalis enim ehk 860 miljoni euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets selgitas, et kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega muutus mais minimaalselt – eksport kasvas 3% ja import vähenes 1%. „Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 2% vähem kaupu, kuid sissevedu nendest kasvas mullusega võrreldes 54%. Viimast mõjutas riigikaitse suurtehing,“ lisas Leppmets. Mais kasvas kaupade eksport enim Singapuri ning vähenes Venemaale Mais eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%), puitu ja puittooteid (11%) ning transpordivahendeid (11%)

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et aprillis toimusid suuremad muudatused kaubavahetuses kolmandate riikidega. „Eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 8% ning import neist vähenes 1%, Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 10% vähem ning sealt toodi 16% rohkem kaupa. Seda mõjutas mullusest väiksem eksport Ameerika Ühendriikidesse, Venemaale ja Singapuri ning suurem import Türgist ja Šveitsist,“ selgitas Leppmets. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas tänavu aprillis Eesti päritolu kaupade eksport 2%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus jäi