Statistikaameti, tarkvarafirma Skriining ning Ida-Viru Keskhaigla koostöö tulemusel jõudsid tänavu kevadel Statistikaametisse esimesed otse ettevõtte infosüsteemist edastatud palgaandmed.
Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.
Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta oktoobris 271 000 sise- ja välisturisti, mida on 1% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.
Kaupade eksport kasvas 2016. aasta novembris võrreldes 2015. aasta novembriga 6% ja import 7%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasvu mõjutas enim puidu ja puittoodete ning mehaaniliste seadmete väljaveo suurenemine ning impordi kasvu metalli ja metalltoodete sisseveo kasv.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 3,3%, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti kaardirakenduses avaldati Eesti linnade, alevite ja külade rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2019. Eestis oli 4712 asustusüksust. Püsielanikke polnud neist 73 külas.
Möödunud aasta jääb ilmselt kõigile meelde ja mitte just heas mõttes. Maailma laastavad jätkuvalt nii viirus kui ka selle leviku tõkestamiseks seatud piirangud. Kriisis on valdkondi, mis peavad üsna hästi vastu, kuid paraku ka neid, mis on kõvasti lüüa saanud ja mille kannatused veel kestavad. Viimaste seas on näiteks turismisektor, mille käekäiku lähemalt vaatasime.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 3,9%, teatab Statistikaamet.
Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta III kvartalis 1119 eurot ja eelmise aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,1%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi aeglasem kui eelmises kvartalis.