Pensionide satelliitkonto 2021

Statistikatöö nimetus	Pensionide satelliitkonto
Statistikatöö kood	21305
Eesmärk	Statistikatöö eesmärk on anda infot sotsiaalkindlustusskeemidesse kogunenud pensioniõiguste kohta.
Statistikatöö alus	EL õigusakt
Otsekohalduv õigusakt	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst)
Rahvusvahelised organisatsioonid	Euroopa Keskpank (ECB), Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)
Korduvus	2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Makromajanduse statistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Victoria Villumson
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Analüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	victoria.villumson [at] stat.ee
1.7. Telefon	6 258 484

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	31/07/2024
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	31/07/2024

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Pensioniõiguste arvestused: bilansid, tehingud ja mahumuutused ning ümberhindlused pensioniskeemi omaniksektori järgi
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	ESA: tehingud finantsinstrumentides (F), Eesti jaoks kohandatud klassifikaator 2010 ESA: institutsionaalsete sektorite (S) Eesti jaoks kohandatud klassifikaator 2010
3.3. Sektorite kaetus	Kõik institutsionaalsed sektorid
3.4. Mõisted ja määratlused	Pensioniõigused, perioodi algseis (AF.63) – pensioniõigused koosnevad praeguste ja endiste töötajate finantsnõuetest kas: a) oma tööandjate vastu; b) pensionide maksmiseks tööandja määratud skeemi vastu tööandja ja töötaja vahelise kompensatsioonilepingu osana või c) kindlustusandja vastu. Arvutatakse aruandeperioodi alguse ja lõpu kohta. Sealjuures võrdub pensioniõiguste perioodi algseis täpselt eelmise aruandeperioodi lõppseisuga. Pensioniskeem – sotsiaalkindlustusskeem, mille alusel makstakse pensione Sotsiaalkindlustusskeem – skeem, millest osavõtjad on kohustatud või julgustatud end kindlustama teatavate võimalike sotsiaalsete riskide vastu Pensioniõiguste suurenemine sotsiaalmaksete tõttu (D.61) – tööandjate tegelike sotsiaalmaksete (D.6111), tööandjate arvestuslike sotsiaalmaksete (D.6121), kodumajapidamiste tegelike sotsiaalmaksete (D.6131) ja kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täienduste (D.6141) summa, millest on maha arvatud pensioniskeemide teenustasud (D.61SC) Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.6111) – tööandjate makstavad sotsiaalmaksed riikliku sotsiaalkindlustuse skeemidesse või muudesse tööga seotud sotsiaalkindlustusskeemidesse, et tagada oma töötajatele sotsiaaltoetused. Siin kajastub pensionitega seotud 20% sotsiaalmaks, millest osa kantakse kohustuslikesse kogumispensioni fondidesse. Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.6121) – sotsiaaltoetustele vastav kirje, mida tööandjad maksavad otse (s.t need maksed pole seotud tööandjate tegelike sotsiaalmaksetega) oma praegustele või endistele töötajatele ning teistele isikutele, kellel on õigus neid makseid saada. Tööandjatelt otse makstavate sotsiaaltoetuste puhul rahastatakse toetusi muudest allikatest kui korjatud sotsiaalmaksetest. Seetõttu lisatakse sotsiaalkindlustusskeemide ühetaoliseks kajastamiseks otse makstavate sotsiaaltoetuste kulude katmiseks skeemi arvestuslik tulu. Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed (D.6131) – sotsiaalmaksed, mida töötajad, mittepalgalised töötajad ja mittetöötavad isikud maksavad enda eest sotsiaalkindlustusskeemidesse Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendused (D.6141) – pensioniõigustelt teenitud omanditulu. Omanditulu tekib tööandjate ja töötajate maksete investeerimisest. Pensioniskeemi teenustasud (D.61SC) – sotsiaalkindlustusskeemi teenustasud, mida makstakse skeeme haldavatele üksustele Muu (kindlustusmatemaatiline) muutus riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemide pensioniõigustes (D.619) – riikliku sotsiaalkindlustusega seotud kindlustusmatemaatilisel põhimõttel arvutatud kirje. Kajastatakse igasugust nn kogemuslikku mõju, mida täheldatakse sotsiaalkindlustuse pensioniskeemides, mille puhul pensionit kujundavate eelduste (palga reaalkasv, inflatsioonimäär ja diskontomäär) tegelik mõõdetud väärtus erineb igaks aastaks prognoositud tasemest. Eristatakse tööandjate arvestuslikest sotsiaalmaksetest. Pensioniõiguste vähenemine pensionihüvitiste maksmise tõttu (D.62) – arvestatakse aruandeperioodil makstud pensionihüvitisi. Pensionihüvitiste maksmine avaldab tasaarveldavat mõju osale pensioniõigustest, mis sisalduvad pensioniõiguste algseisus." Muutused pensioniõigustes sotsiaalmaksete ja pensionihüvitiste tõttu (D.8) – sissemaksetest ja pensionihüvitistest tulenevad pensioniõiguste muutused, on tasakaalustav kirje. Arvutusvalem: pensioniõiguste suurenemine sotsiaalmaksete tõttu (D.61) pluss muu (kindlustusmatemaatiline) riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemide pensioniõiguste muutus (D.619) miinus pensioniõiguste vähenemine pensionihüvitiste maksmise tõttu (D.62). Pensioniõiguste ülekandmine skeemide vahel (D.81) – pensioniõiguste kandumine rahas või muus finantsvaras esialgselt pensioniskeemi haldurilt uuele pensioniskeemi haldurile, ühelt tööandjalt teisele, esialgsest pensioniskeemist uude pensioniskeemi Õiguste muutus skeemi struktuuris läbirääkimiste tulemusel tehtud muudatuste tõttu (D.82) – pensioniskeemi ülesehituse reformimise mõju möödunud tööalase teenistusega seotud pensioniõigustele Muutused pensioniõigustes ümberhindluste tõttu (K.7) – ümberhindlused tekivad pensioniõiguste investeerimisest tulenevate hinnamuutuste tõttu ning kindlustusmatemaatilistes arvutustes mudeli põhieelduste muutumise tõttu. Need eeldused on diskonto-, palga- ja inflatsioonimäär. Nn käitumuslikku mõju ei võeta selles kirjes arvesse, kui seda on võimalik eraldada. Muud kindlustusmatemaatiliste hinnangute muutused kirjendatakse enamasti vara muude mahumuutustena. Muutused pensioniõigustes muude mahumuutuste tõttu (K.5) – muutused pensioniõigustes, mis tekivad kindlustusmatemaatilistes arvutustes kasutatud demograafiliste eelduste muutustest Pensioniõigused, perioodi lõppseis – pensioniõiguste lõppseis aruandeperioodi lõpus
3.5. Statistiline üksus	Institutsionaalne majandussektor
3.6. Statistiline üldkogum	Ei ole rakendatav FREIM Ei ole rakendatav
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	2015–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Andmed on esitatud eurodes

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Keskpank (ECB)

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Rahvamajanduse arvepidamine / Satelliit-arvepidamine / Pensionide arvepidamine“ tabelis: RAS21: Pensioniõigused pensioniskeemi järgi, 31. detsember.
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Ei ole rakendatav
10.5. Muu levitamine	Ei kasutata
10.6. Metoodikadokumendid	European System of Accounts – ESA 2010 Technical compilation guide for pension data in national accounts – 2020 edition
10.7. Kvaliteedidokumendid	Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

12.2. Tarbijate rahulolu

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus

Vastab ESA 2010 nõuetele

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Administratiivandmete kasutamine tagab andmete täpsuse.
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav
13.3. Valikust sõltumatu viga	Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed avaldatakse 24 kuud pärast aruandeaasta lõppu (T + 24 kuud).
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Euroopa Liidu liikmesriikide rahvamajanduse arvepidamise geograafiline võrreldavus tagatakse Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA 2010) ühiste määratluste kohaldamisega. Ülemaailmne geograafiline võrdlus on samuti võimalik, sest enamik Euroopast väljaspool asuvaid riike kohaldavad rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (SNA 2008) suuniseid ja SNA 2008 on kooskõlas ESA 2010ga.
15.2. Ajaline võrreldavus	Ühtse metoodika järgi koostatud rahvamajanduse arvepidamise aegread algavad 1995. aastast.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Seos teiste valdkondadega puudub, mistõttu valdkonnaülest sidusust ei saa hinnata.
15.4. Sisemine sidusus	Rahvamajanduse arvepidamise andmed on omavahel sidusad ja erinevusi esineb harva. Andmete täielik sidusus ei ole alati võimalik ja võivad esineda ajutised vasturääkivused. Need on tavaliselt arvestuste erinevate versioonide tõttu tekkinud erinevused.

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Ei ole rakendatav

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Rahvastikuregister Surma põhjuste register Elamislubade ja töölubade register Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu Eesti Hariduse Infosüsteem Sotsiaalkindlustusameti mikroandmestik Rahandusministeeriumist makroökonoomiline taustinfo Riigi Tugiteenuste Keskusest eripensionide andmed Euroopa Liidu Statistikaameti EUROPOP 2019 andmed LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatööde 21407 „Sektorikontod“, 21303 „Valitsemissektori rahandus“ ja 30101 "Rahvastik" andmeid.
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Administratiivsete andmeallikate andmed saadakse FTP-serveri ja andmebaasi otsejuurdepääsu teel.
18.4. Andmete valideerimine	Valideerimine hõlmab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.
18.5. Andmete koostamine	Metoodika on arendatud ESA 2010 17. peatüki järgi. Pensionide mikrosimulatsioonimudel arendati välja esimese pensionisamba statistika tegemiseks. Ülejäänud statistika on välja arvutatud administratiivandmete ja rahvamajanduse põhiarvepidamise statistika põhjal.
18.6. Korrigeerimine	Ei ole rakendatav

19. Märkused

Puuduvad