Töötülid, streigid ja töösulud 2021
Statistikatöö nimetus
| Töötülid, streigid ja töösulud |
Statistikatöö kood
| 21107 |
Eesmärk
| Statistikatöö eesmärk on anda teavet registreeritud streikide ja töösulgude kestuse ja osalejate arvu kohta. |
Statistikatöö alus
| Rahvusvaheline tellimus |
Otsekohalduv õigusakt
| Puudub |
Rahvusvahelised organisatsioonid
| Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) |
Korduvus
| 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021 |
1.1. Organisatsioon
| Statistikaamet |
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus
| Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond |
1.3. Kontaktisiku nimi
| Eveli Voolens |
1.4. Kontaktisiku ametinimetus
| Tiimijuht |
1.5. Postiaadress
| Tatari 51, 10134 Tallinn |
1.6. E-posti aadress
| eveli.voolens [at] stat.ee |
1.7. Telefon
| 625 9203 |
2.1. Metaandmed viimati kinnitatud
| 22/08/2024 |
2.2. Metaandmed viimati uuendatud
| 22/08/2024 |
3.1. Andmete kirjeldus
| Streigist ja töösulust tingitud tööajakadu; streigis ja töösulus osalenud töötajate arv |
3.2. Kasutatud klassifikaatorid
| Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) |
3.3. Sektorite kaetus
| Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted, asutused, organisatsioonid |
3.4. Mõisted ja määratlused
| Streik – töökatkestus töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Siia ei kuulu hoiatus- ja toetusstreik. Tööpäeva normaaltundide arv – kuni 8 (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jms) vastavalt seadusele või töösisekorra eeskirjale. Tööpäeva normaaltunnid ühe töötaja kohta (täis- ja osalise tööajaga töötajad) leitakse streigis osalenud töötajate tööpäeva normaaltundide summa ja töötajate arvu suhtena. Töötülist tingitud tööajakadu – töötülides osalenud töötajate tööajakadu tundides kokku. |
3.5. Statistiline üksus
| Majandusüksus |
3.6. Statistiline üldkogum
| Majanduslikult aktiivsed üksused – ettevõtted, asutused, organisatsioonid FREIM Riiklikult lepitajalt saadud teave ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide kohta, kus toimus töötüli |
3.7. Vaadeldav piirkond
| Kogu Eesti |
3.8. Ajaline kaetus
| 2012, 2018 |
3.9. Baasperiood
| Ei ole rakendatav |
Tööaja kadu – tund Töötülis osalenud töötajad – arv |
6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped
| OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) |
7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. |
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine
| Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid. |
8.1. Avaldamiskalender
| Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). |
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile
| |
8.3. Tarbijate juurdepääs
| Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Töötülide tekkimisel |
10.1. Pressiteated
| Ei avaldata |
10.2. Väljaanded
| Ei avaldata |
10.3. Andmebaas
| Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonnas „Majandus / Palk ja tööjõukulu“. |
10.4. Juurdepääs üksikandmetele
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. |
10.5. Muu levitamine
| Ei kasutata |
10.6. Metoodikadokumendid
| ILO määratlused ja kollektiivse töötüli lahendamise seadus |
10.7. Kvaliteedidokumendid
| Puuduvad |
11.1. Kvaliteedi tagamine
| Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. |
11.2. Kvaliteedi hindamine
| Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
12.1. Tarbijate vajadused
| Sotsiaalministeerium |
12.2. Tarbijate rahulolu
| Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. |
12.3. Täielikkus
| Vastab eeskirjadele |
13.1. Üldine täpsus
| Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse. |
13.2. Valikuviga
| Ei ole rakendatav |
13.3. Valikust sõltumatu viga
| Ei mõõdeta |
14.1. Ajakohasus
| Andmed avaldatakse 80 päeva jooksul pärast aruandekuu lõppu (T + 80). |
14.2. Õigeaegsus
| Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal. |
15.1. Geograafiline võrreldavus
| Eestis kasutatud määratlused ja klassifikaatorid vastavad rahvusvahelistele ning see tagab tulemuste rahvusvahelise võrreldavuse. |
15.2. Ajaline võrreldavus
| Võrreldes eelmise perioodi andmetega ei ole muudatusi kaetuses, määratlustes ja metoodikas. |
15.3. Valdkonnaülene sidusus
| Töötülide statistika andmete kogumine on tihedalt seotud sama valdkonna muu statistikaga. Samade muutujatega seotud, kuid eri allikatest (töötasu-uuring) saadud andmete võrdlemisel tuleb arvestada sidususe probleeme. |
15.4. Sisemine sidusus
| Ei ole rakendatav |
17.1. Andmete revisjoni põhimõtted
| Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. |
17.2. Andmete revisjoni praktika
| Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel. |
18.1. Lähteandmed
| UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Andmeid kogutakse töötülide tekkimisel riiklikult lepitajalt saadud teabe põhjal. Siia ei kuulu hoiatus- ja toetusstreigid. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Ei kasutata LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata |
18.2. Andmete kogumise sagedus
| Kuu |
18.3. Andmete kogumine
| Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika kuuküsimustikuga „Töötülid (streigid ja töösulud)“. |
18.4. Andmete valideerimine
| Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh üldkogumi kaetuse ja vastamismäära vastavust nõutavale tasemele, võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega. |
18.5. Andmete koostamine
| Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Arvutatakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. |
18.6. Korrigeerimine
| Ei ole rakendatav |
Puuduvad |