Turismi uuring 2021

Statistikatöö nimetus	Turismi uuring
Statistikatöö kood	40202
Eesmärk	Statistikatöö eesmärk on koguda infot Eesti elanike reisimise kohta ning saada objektiivset ja võrreldavat turismistatistikat Euroopa riikide vahel, mis aitab suurendada turismisektori potentsiaali tulevikus. Selleks, et planeerida tegevusi riigi konkurentsivõime tugevdamiseks ning turismisektori olukorra hindamiseks, on vaja adekvaatset statistikat reiside, turistide, reisikulutuste ning turismist majandusele tuleneva kasu kohta.
Statistikatöö alus	EL õigusakt
Otsekohalduv õigusakt	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 692/2011, 6. juuli 2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 95/57/EÜ (EMPs kohaldatav tekst), Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 253/2013, 15. jaanuar 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 692/2011 II lisa seoses muudatustega edastatavate muutujate ja jaotuste osas, mis tehti pärast rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) läbivaatamist (EMPs kohaldatav tekst)
Rahvusvahelised organisatsioonid	Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat), Eesti Pank, Enterprise Estonia (EAS)
Korduvus	2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Sigrid Saagpakk
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Analüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	sigrid.saagpakk [at] stat.ee
1.7. Telefon	6259 298

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	10/02/2023
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	10/02/2023

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Reiside arv peaeesmärgi, reisikorralduse, peamise sihtkoha, reisi kestuse, majutuse liigi järgi; reisi kulutused peaeesmärgi järgi
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011) Riikide ja territooriumide klassifikaator Individuaaltarbimise klassifikaator
3.3. Sektorite kaetus	Eesti elanike reisimine
3.4. Mõisted ja määratlused	Hotell ja hotellilaadne majutusettevõte – hotell, motell, külalistemaja. Sellesse kategooriasse kuuluvates majutusettevõtetes pakutakse igapäevast tubade koristamist ja voodi korrastamist ning majutusettevõte võib pakkuda mitmesuguseid lisateenuseid (toitlustusteenus, parkimis- ja pesumajateenus, võimalus kasutada ujumisbasseini, võimlat, konverentsiruume, ruume vaba aja veetmiseks jms). Iseseisev reisikorraldus – vastaja või tema firma korraldab välisreisi iseseisvalt, mitte reisibüroo vahendusel. Kasutatud üksikuid reisibüroo teenuseid – reisibüroo vahendusel on ostetud lennupileteid, broneeritud majutust, tellitud teatripileteid, renditud autot vms. Majutus laagriplatsil, vagunelamute ja haagissuvilate platsil – lühiajaline majutus laagriplatsidel, haagissuvilate parkimisplatsidel, kalapüügi- ja jahilaagrites, terviselaagrites jms vaba aja veetmise laagrites. Vabaajasõidukitele parkimisvõimaluse pakkumine, varjualused ja välilaagrid telkimiseks ja/või magamiskotis ööbimiseks. Majutus tuttava/sugulase juures – tasuta eramajutus, sh ööbimine isikule kuuluvas korteris või eramus, ka isiklike või firma puhkuseosakutega soetatud eramus vms. Muu tasuline majutus – majutus kämpingus, puhkemajas, puhkekodus, hostelis, kodumajutus, külaliskorter, jahisadam jms. Lisateenuseid pakutakse piiratud mahus. Muu tasuta majutus – tasuta telkimine, oma autos ööbimine jm juhuslik ööbimine mitteametlikus peatuspaigas jms. Muu reis – sanatooriumireis jm tervist edendav reis, usureis, palverännak jm. Puhkusereis – lõõgastav reis, harrastustega (sh kunsti või spordiga) tegelemise reis, kultuuri- ja meelelahutusreis. Reisibüroost ostetud pakettreis – vastaja ostab reisibüroost ühtse hinna eest vähemalt kahest teenusest (üldjuhul sõit ja majutus) koosneva pakettreisi. Välismaareisi valmistab ette reisifirma. Reisikorraldus puudus – majutus otsitakse pärast kohalejõudmist. Tasuline eramajutus – eraisikult või agentuurilt üüritud tuba, korter või elamu. Tuttava või sugulase külastamine – osavõtt perekondlikust üritusest (matused, pulmad, abitööd jms). Tööreis – konverents, seminar või nõupidamine; koolitus- ja õppereis; näituse või messi külastamine; kontserdil esinemine. Üldjuhul maksab tööreisi eest tööandja või organisatsioon.
3.5. Statistiline üksus	Isik
3.6. Statistiline üldkogum	Eestis alaliselt elavad vähemalt 15-aastased ja nende leibkonnaliikmed, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud FREIM Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja rahvastikuregistri andmete põhjal loodud vähemalt 15-aastaste Eesti alaliste elanike loend
3.7. Vaadeldav piirkond	Ei ole rakendatav
3.8. Ajaline kaetus	2006–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Reisid – arv

Keskmine kulutus reisil – euro

5. Vaatlusperiood

Kvartal

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 692/2011, 6. juuli 2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 95/57/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 253/2013, 15. jaanuar 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 692/2011 II lisa seoses muudatustega edastatavate muutujate ja jaotuste osas, mis tehti pärast rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) läbivaatamist (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Eesti Pank

Enterprise Estonia (EAS)

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Kvartal;

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Turism, majutus ja toitlustus / Eesti elanike reisimine“ tabelites: TU51: Eesti elanike ööbimisega sisereisid peaeesmärgi järgi TU53: Eesti elanike ööbimisega sisereisid peamise sihtkoha järgi TU54: Eesti elanike ööbimisega sisereisid reisi kestuse järgi TU551: Eesti elanike sisereisidel ööbimiste arv majutuse liigi järgi TU56: Eesti elanike ööbimisega sisereisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi TU61: Eesti elanike ööbimisega välisreisid peaeesmärgi järgi TU63: Eesti elanike ööbimisega välisreisid peamise sihtriigi järgi TU64: Eesti elanike ööbimisega välisreisid reisi kestuse järgi TU651: Eesti elanike välisreisidel ööbimiste arv majutuse liigi järgi TU661: Eesti elanike ööbimisega välisreisi kulutused reisi peaeesmärgi järgi.
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
10.5. Muu levitamine	Andmed on sisendiks statistikatööle 22107 „Eesti elanike reisimine“.
10.6. Metoodikadokumendid	Eurostati näidisküsimustik ja metoodikajuhend: http://ec.europa.eu/eurostat/web/tourism/methodology/manuals-and-guidelines
10.7. Kvaliteedidokumendid	Eurostatile saadetud kvaliteediaruanne asub aadressil https://circabc.europa.eu

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Eesti Pank

12.2. Tarbijate rahulolu

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni määrusega nõutud andmekoosseisule.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.
13.2. Valikuviga	Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud olulisemate näitajate korral.
13.3. Valikust sõltumatu viga	Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Kvartaliandmed avaldatakse 90 päeva pärast aruandekvartali lõppu (T + 90), aastaandmed avaldatakse 180 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 180).
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega.
15.2. Ajaline võrreldavus	Andmed on ajaliselt võrreldavad.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Ei ole rakendatav
15.4. Sisemine sidusus	Ei ole rakendatav

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Ei ole rakendatav

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv üldkogumis on 1 102 000 vähemalt 15-aastast. Objektide arv valimis on 2500 isikut kvartalis. Väljavõtu viis on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik elukoha piirkonna järgi. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Statistikaameti rahvastikubaasist (sisaldab mitmest riiklikust registrist pärit haridusandmeid) saadakse andmed isiku kõrgeima lõpetatud hariduse kohta (Riiklik ühtne hariduse liigitus (RÜHL 2011)). LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata
18.2. Andmete kogumise sagedus	Kuu
18.3. Andmete kogumine	2014. aastal koguti isikutelt andmeid telefoniküsitlusega (CATI), 2015. aastast alates CATI ja silmast-silma-küsitlusega (CAPI). 2019. aastast alates kogutakse andmeid CATI, CAPI ja veebiküsitlusega (CAWI). Andmekogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse iga kuu riikliku statistika küsimustikuga „Turismi uuring“.
18.4. Andmete valideerimine	Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.
18.5. Andmete koostamine	Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Arvutatakse ja registritest lingitakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Statistilistele üksustele arvutatakse kaalud, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Kaalud arvutatakse kaasamistõenäosuse põhjal leitud valikukaalude alusel. Lõplike hinnangute arvutamisel kasutatakse kaalusid, mis enne korrigeeritakse, et kompenseerida kaost tingitud nihet, ning seejärel kalibreeritakse need elanikkonna andmetele. Agregeeritakse üksikandmed analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
18.6. Korrigeerimine	Ei korrigeerita

19. Märkused

Puuduvad