Juulis vähenesid oluliselt nii kaupade eksport kui import

Uudis
Postitatud 11. september 2023, 8.00
Statistikaameti andmetel eksporditi juulis kaupu 1,3 miljardi ja imporditi 1,6 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 26% ja import 20%. Kaubavahetuse puudujääk juulis oli 385 miljonit eurot, mis on 42 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et nii kaupade ekspordi kui impordi vähenemise suureks mõjutajaks tänavu juulis oli 2022. aasta kõrgem võrdlusbaas, mil nii elekter kui muud kaubad olid tavapärasest kallimad. Aastaga vähenesid juulis ekspordihinnad 3% ja impordihinnad ligi 5%, kuid Eesti päritolu kaupade eksport vähenes aastaga koguni 29% ning reeksport 22%. „Eksport langes 2021. aasta tasemele ning kaubavahetuse puudujääk on selle aasta suurim, seega on ekspordi vähenemine märgatav. Oluliselt vähenes kaubavahetus just Euroopa Liidu väliste riikidega – eksport 42% ja import 54%,“ lisas Leppmets.

Juulis eksporditi kaupadest enim elektriseadmeid (14% Eesti koguekspordist), transpordivahendeid (12%), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%) ning puitu ja puittooteid (11%). Kõige enam ehk 341 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete eksport. Järgnesid elektriseadmete, mitmesuguste tööstustoodete ning mehaaniliste masinate väljaveo vähenemine vastavalt 38 miljoni, 19 miljoni ja 18 miljoni euro võrra. Kõige rohkem ehk 40 miljoni euro võrra kasvas transpordivahendite eksport Eestist.

Ekspordipartneritest oli Eesti jaoks juulis esimesel kohal Soome (15% Eesti koguekspordist), teisel Läti (14%) ja kolmandal Leedu (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid, sh staatilisi muundureid, Lätti mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat, ning Leetu transpordivahendeid, sh sõiduautosid. Enim vähenes kaupade eksport Eestist Lätti, Ameerika Ühendriikidesse ning Kreekasse. Lätti viidi mullusest vähem mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat, Ameerika Ühendriikidesse elektriseadmeid, sh kommunikatsiooniseadmeid, ning Kreekasse mineraalseid tooteid, sh erinevaid mineraalseid õlisid. Enim kasvas kaupade eksport Türki, kuhu viidi mullusest enam metalli ja metalltooteid, sh raua ja terase jääke.

Kaupadest imporditi juulis enim transpordivahendeid (15% Eesti koguimpordist), elektriseadmeid (12%), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%) ning mineraalseid tooteid (12%). Kõige enam ehk 249 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete import Eestisse. Järgnesid metalli ja metalltoodete, puidu ja puittoodete ning mehaaniliste masinate impordi vähenemine vastavalt 89 miljoni, 40 miljoni ja 39 miljoni euro võrra. Enim ehk 53 miljoni euro võrra kasvas transpordivahendite import Eestisse.

Eesti peamine impordipartner juulis oli Soome (15% Eesti koguimpordist), järgnesid Saksamaa (11%), Läti (10%) ja Leedu (10%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat, Saksamaalt transpordivahendeid, sh sõiduautosid, Lätist mineraalseid tooteid, sh maagaasi, ning Leedust mineraalseid tooteid, sh naftaõlisid. Kõige enam vähenes kaupade import Venemaalt, Soomest ja Leedust, kust toodi mullusest vähem mineraalseid tooteid. Venemaalt toodi vähem erinevaid mineraalseid ja naftaõlisid, Soomest elektrienergiat ning Leedust naftaõlisid. Enim kasvas kaupade import Hollandist, kust toodi mullusest enam optika-, mõõte- ja täppisinstrumente.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2021–2023
Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2022–2023
  Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2022 2023 muutus, % 2022 2023 muutus, % 2022 2023
KOKKU 12 194 10 723 -12 14 270 12 419 -13 -2 076 -1 697
Jaanuar 1 636 1 497 -9 1 781 1 659 -7 -145 -162
Veebruar 1 509 1 525 1 1 778 1 641 -8 -269 -115
Märts 1 986 1 707 -14 2 172 1 914 -12 -186 -207
Aprill 1 599 1 505 -6 2 131 1 748 -18 -532 -242
Mai 1 930 1 644 -15 2 226 1 966 -12 -297 -322
Juuni 1 839 1 593 -13 2 143 1 855 -13 -304 -262
Juuli 1 696 1 252 -26 2 039 1 636 -20 -343 -385
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, juuli 2023
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osatähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osatähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 252 100 -26 KOKKU 1 636 100 -20
EL-27 927 74 -18 EL-27 1 406 86 -8
Euroala 20 riiki 722 58 -20 Euroala 20 riiki 1 069 65 -12
EL-i välised riigid 325 26 -42 EL-i välised riigid 230 14 -54
1. Soome 186 15 -16 1. Soome 249 15 -26
2. Läti 172 14 -38 2. Saksamaa 186 11 -6
3. Leedu 118 9 11 3. Läti 167 10 4
4. Rootsi 94 7 -21 4. Leedu 161 10 -28
5. Saksamaa 87 7 0 5. Poola 129 8 5
6. Holland 51 4 7 6. Rootsi 122 7 -1
7. Poola 49 4 22 7. Holland 99 6 31
8. Venemaa 40 3 -41 8. Hiina 59 4 -30
9. Norra 37 3 -46 9. Itaalia 57 3 -1
10. USA 35 3 -63 10. Tšehhi 38 2 27
Eksport ja import kaubagruppide järgi, juuli 2023
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss
mln eurot

osa-tähtsus,%

muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot

osa-tähtsus,

%

 

muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot
KOKKU 1 252 100 -26 1 636 100 -20 -385
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 139 11 -6 203 12 2 -64
Mineraalsed tooted (V) 88 7 -79 194 12 -56 -106
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 64 5 -17 144 9 -5 -80
Kummi- ja plasttooted (VII) 39 3 -21 82 5 -12 -43
Puit ja puittooted (IX) 133 11 -8 36 2 -53 97
Paber ja pabertooted (X) 29 2 -23 27 2 -21 2
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 27 2 -19 53 3 -18 -27
Metall ja metalltooted (XV) 122 10 -3 144 9 -38 -22
Masinad ja mehaanilised seadmed (84) 121 10 -13 154 10 -20 -34
Elektriseadmed (85) 178 14 -18 203 12 -4 -25
Transpordivahendid (XVII) 148 12 38 245 15 28 -97
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 34 3 -20 44 3 38 -10
Mitmesugused tööstustooted (XX) 82 6 -19 39 2 -17 43
Muu 48 4 6 68 4 -2 -20

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Helen Maria Raadik
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9181
press [at] stat.ee

Foto: Shutterstock