Ühistranspordiga tehtud sõitude arv pole koroonakriisist ikka taastunud
Elukalliduse järsk tõus võib küll olla ühistranspordi populaarsust kasvatanud, kuid selle teise kvartali ja esimese poolaasta andmetest ilmnenud sõitjate arvu tõusu võib kirjutada veel pigem piirangute leevenemise arvele.
Eriolukorra ajal seati piiranguid rahvusvahelistele ühistranspordiühendustele, kuid soovitus üldist liikumist vähendada mõjutas tugevalt ka siseriikliku ühistranspordi kasutamist. Ehkki edaspidi loodetakse koroonaviirust käsitleda sarnaselt keskmise gripiviirusega, polnud aasta esimesel poolel inimesed veel ühistransporti tagasi tulnud. Ent arvestades hiljutisi uudiseid (nt Elukalliduse tõus on viinud inimesed autost bussi), võib trend olla juba muutumas.
Selle aasta jaanuarist juunini tehti Eesti ühistranspordiga kokku ligi 74 miljonit sõitu, mida on küll 29% rohkem kui mullu esimesel poolaastal (57 miljonit sõitu), kuid siiski 34% vähem kui koroonaeelsel, 2019. aasta samal perioodil (112 miljonit sõitu).
* Vedu linnaliinidel sisaldab sõitjatevedu busside, trollibusside ja trammidega. Välja jäetud sõidud õhutranspordiga (kokku 1,3 miljonit)
Enamik sõitudest Eesti ühistranspordiga tehakse linnaliinidel. Selle aasta esimeses pooles sõideti linnaliinibussidega üle 42 miljoni korra, lisaks tehti Tallinna trammide ja trollidega 11,4 miljonit sõitu. Kolm aastat tagasi, 2019. aasta esimesel poolel tehti aga ligi 66 miljonit sõitu linnaliinibussidel ja ligi 21 miljonit korda sõideti trammide ning trollidega.
Linnaliinidel sõitmist mõjutas eriolukord keskmisest pisut tugevamalt ja ka taastumine on olnud veidi nõrgem. Aasta 2021 esimesel poolel tehti ühistranspordiga 49% vähem sõite kui 2019. aasta samal perioodil, linnaliinidega aga 51% vähem. Selle aasta esimesel poolel on linnaliine kasutatud 38% vähem kui enne pandeemiat. Võimalik, et olukorra üks põhjus on tervisekriisi tõttu levinud kaugtöö, mis mõjutas ühistranspordiga iga päev liikuvaid linnaelanikke rohkem kui maaelanikke. Üldiselt on bussidega linnaliinidel ja maakonnaliinidel tehtud sõitude arvud käinud pandeemia jooksul sarnast sammu, langedes ja tõustes sarnaselt.
Ühistranspordi kasutamise langus Eestis on pikaajalisem trend. Nende inimeste osakaal hõivatutest, kes käivad tööl ühistranspordiga, jalgrattaga või jala, oli 2013. aastal 43%, kuid 2021. aastal vaid 34% (arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava mõõdikud, statistikaamet). Sama ajaga on eravalduses olevate sõidukite arv kasvanud 25%, 480 000-lt 630 000-le. Samas on praegu märke, et praegune elukalliduse kasv võib hakata ühistranspordi kasutamist suurendama.
* Reisijate sõidud riigisisestel vedudel raudteel ja laevaliinidel, miljonites.
Rongireise takistas pandeemia vähem, kuid mõju oli siiski märgatav. Selle aasta esimeses pooles tehti raudteel 3,5 miljonit sõitu, mis on 21% enam kui mullu esimesel poolaastal (2,7 miljonit sõitu), ent jätkuvalt 14,6% vähem kui 2019. aasta vastaval perioodil (4,1 miljonit sõitu).
Rahvusvahelised laevareisid olid tervishoiukriisist oluliselt mõjutatud, ent siseriiklikud ühendused saartega kannatasid suhteliselt lühiajalisi tagasilööke. Eesti-sisestel laevaliinidel sõideti aasta esimeses pooles 1,05 miljonit korda, mida on peaaegu sama palju kui enne pandeemiat, kui 2019. aasta esimese poole jooksul oli neil liinidel 1,1 miljonit sõitjat.
* Rahvusvahelised sõidud Eesti transpordiettevõtetega, miljonites. Välja on jäetud viimased rahvusvahelised raudteereisid 2019. kuni 2020. I poolaastal (kokku 120 000).
Suurim mõju on pandeemial olnud rahvusvahelistele reisidele, mis pole siiani taastunud. Rahvusvaheline reisirongiliiklus hetkel Eestis puudub. Rahvusvahelise bussiveo mahud olid möödunud poolaastal ligi viis korda suuremad (330 000 sõitu) kui mullu samal perioodil (68 000 sõitu), kuid kolme aasta tagusest (970 000 sõitu) on praegu järel vaid kolmandik.
Rahvusvahelisi laevareise, mida teenindasid Eesti merendusettevõtted, võeti aasta esimesel poolel ette ligi 3 korda rohkem (1,5 miljonit sõitu) kui mullu samal ajal (520 000 sõitu), ent sõitjaid on siiski vähem kui pool sellest, mis oli 2019. aasta samal perioodil (3,2 miljonit sõitu).
Eesti õhutranspordiettevõtete teenindatud rahvusvaheliste lennureiside madalaim seis jäi 2020. aasta teise poolde (39 000 sõitu). Tollest ajast on selle aasta esimese poole lennureisijate arv neli korda suurem (156 000 sõitu), kuid 2019. aastaga võrreldes (330 000 sõitu) ei ole jõutud taastumisega veel isegi poole peale.
Tervisekriisi vaibudes kerkivad esile teised, süvenevad kriisid, sealhulgas elukalliduse tõus, mis seavad rahvusvahelise reisijateveo taastumise küsimärgi alla ka tulevikus.
Vaata ka Transpordi andmed statistika andmebaasis.