Uudis

Ehitushinnad langesid ka kolmandas kvartalis

Statistikaameti andmetel vähenes ehitushinnaindeks kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,2%. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga jäi indeksi väärtus praktiliselt samale tasemele.
Loe edasi 21. oktoober 2020
Uudis

Kui kaua me võiksime elada?

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 ja naistel 82,8 aastat. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on meeste eluiga tõusnud kolm ja pool aastat ning naistel veidi üle kahe aasta.
Loe edasi 13. oktoober 2020
Uudis

Kevadel pidamata jäänud pulmad peeti suve teises pooles

Statistikaameti esialgsete andmete alusel sõlmiti tänavu juunis, juulis ja augustis 63 abielu vähem kui mullu samal ajal. Lahutuste arv suurenes sama ajaga võrreldes 88 võrra. Kokku abiellus kolme viimase kuu jooksul 2432 ja lahutas 829 paari.
Loe edasi 21. september 2020
Blogi

Ligi pooled vanavanematest käisid mullu tööl, mõned veel kooliski

Selle aasta alguse seisuga elas Eestis 227 700 vanaema ja 132 200 vanaisa. See tähendab, et 27% rahvastikust on kellegi vanavanemad. Tänase vanavanemate päeva puhul vaatame lähemalt, kus vanaemad ja vanaisad elavad ning kui aktiivselt käivad nad oma toimetuste kõrvalt tööl ja koolis.
Loe edasi 13. september 2020
Uudis

Elame kauem, aga mitte tervemana

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 ja naistel 82,8 aastat. Mõlema soo esindajate eluiga on pikenenud, meestel veidi rohkem. Tervena elavad mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat.
Loe edasi 27. august 2020
Blogi

Eestimaalased olid enne kriisi oma elukeskkonnaga rahul

Rahandusministeeriumi tellimuse alusel statistikaameti tehtud uuringust selgus, et tänavu jaanuaris oli 82,2% vähemalt 16-aastastest eestimaalastest oma elukeskkonnaga üldiselt väga või pigem rahul. Kõige suurem oli rahulolu Hiiumaal ja Saaremaal ning kõige väiksem Ida-Virumaal.
Loe edasi 25. august 2020
Uudis

Millised rahvused elavad Eestis?

Eestis on kõigil rahvaloendustel küsitud inimeste rahvust. Metoodika ja andmeallikate paranemise tulemusena on ka loenduste vahepealsetel aastatel rahvastiku rahvuslik koostis kindlaks tehtud. Kuidas on muutunud eestlaste ja vähemusrahvuste osakaal Eestis, uuris taasiseseisvumispäeva eel statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.
Loe edasi 19. august 2020
Blogi

Üha rohkem pruute on peigmeestest vanemad

Viimase kümne aasta statistika näitab, et endast vähemalt kaks aastat vanema mehega abielluvate naiste osakaal väheneb ja endast vähemalt kaks aastat vanema naisega abielluvate meeste osakaal suureneb. Seega on seni harjumuspärane seaduspära abiellujate vanuse juures tasapisi muutumas.
Loe edasi 18. august 2020
Uudis

Registripõhine loendus annab leibkonnale uue tähenduse

Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse üheks eripäraks on asjaolu, et inimeste käest ei küsita leibkonda ja perekonda kuuluvust. Inimesed jagatakse leibkondadesse eluruumipõhiselt ehk teisisõnu moodustavad leibkonna ühes eluruumis elavad inimesed selle info järgi, mida nad on ise registritesse andnud.
Loe edasi 1. juuli 2020
Blogi

Rahvastiku vananemine ei lase rahvaarvu kasvust rõõmu tunda

Eesti rahvaarv on viimased neliteist aastat olnud 1,3 miljonit. Praeguste trendide jätkudes jääb see nii veel paljudeks aastakümneteks. Mullu kasvas rahvaarv 0,3%, mis on viimaste aastate keskmine tulemus. Samas on murettekitav asjaolu, et lisanduv noorte vanusrühm on pensionile siirdujatest veerandi võrra väiksem.
Loe edasi 13. mai 2020
Uudis

Sisseränne aitas suurendada rahvaarvu

Statistikaameti täpsustatud andmete alusel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 976, see on 4156 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv mullu 1302 inimese võrra, kuid positiivne rändesaldo suurendas seda 5458 inimese võrra.
Loe edasi 12. mai 2020