Uudis
Blogi
Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?
Pealkirja esimesele küsimusele oskavad ilmselt kõige paremini vastata füüsikud. Teisele küsimusele aga majandusteadlased, statistikud ja vahel ka meie ise.
Blogi
Tehisaruks valmistumine: korras andmehaldus loob eelduse innovatsiooniks
Korras andmeid on lihtsam kasutada ja leida, samuti on neid lihtsam asutuste vahel jagada, et maksimeerida andmetest saadavat kasu. See aga eeldab, et asutustel on oma andmetest hea ülevaade ning andmed on piisava täpsusega kirjeldatud ja katalogiseeritud. Kvaliteetselt hallatud andmed loovad tugeva aluse, millele on omakorda võimalik rajada innovaatilisi tehisaru- ja masinõppelahendusi, mis suurendavad andmete kättesaadavust ja kasu veelgi.
Uudis
Statistikaameti oivakeskus aitab tõsta andmehalduse võimekust kogu avalikus sektoris
Statistikaamet on viimastel aastatel toetanud andmehalduse põhimõtete rakendamist, rollide ja vastutuste määratlemist, andmete kirjeldamist ning andmekvaliteedi jälgimise metoodika kasutuselevõttu asutustes. Järgmise sammuna keskendume tervikliku võimekuse kujundamisele, mis aitab asutustel paremini täita riigi tasandi eesmärke.
Uudis
2026. aasta esimesel poolel peatus majutusettevõtetes 4% rohkem turiste kui aasta varem
Statistikaameti andmetel peatus 2026. aasta esimesel poolel ehk jaanuarist juunini majutusettevõtetes 1,66 miljonit turisti, mida on 4% rohkem kui aasta varem samal perioodil. Välisturiste oli 5% ja siseturiste 3% rohkem kui mullu.
Blogi
Kui aktiivsed on noored kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel?
Üks noorte ühiskondliku aktiivsuse näitaja on osalemine valimistel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on noortel hääletamisõigus alates 16. eluaastast ja volikokku kandideerida saavad nad alates 18. eluaastast.
Blogi
Mis maa see on, siin pole ühtki mäge…
Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.
Uudis
Uudis
Eesti noorte piirkondlik portree sai kaante vahele
Statistikaameti ja Eesti Noorsootöö Keskuse koostöös valmis artiklikogumik „Eesti piirkondlik areng. Noored Eestis,“ mis annab ülevaate noortega seotud teemadest maakonna ja omavalitsusüksuse tasandil.
Blogi
Kuidas hinnata hoolimise mahtu?
Kui palju me hoolime peale inimeste ka teistest liikidest, neist kellega igapäevaselt elukeskkonda jagame? Just liikide, eriti ohustatud liikide kaitse on selleaastase ülemaailmse Maa päeva* teema.
Uudis
Blogi
Rohkem kui pool Eestimaast on asustamata
Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata, mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt.
Uudis
Kasvava metsa väärtuse arvutamine
Euroopa Liidu eelarve sõltub liikmesriikide omavahenditest, mis põhinevad riigi kogurahvatulul (KRT). Eurostati ülesanne on jälgida, et liikmesriikide osamaksed Euroopa Liidu eelarvesse oleksid arvutatud KRT põhjal õigesti. Kui Eurostat leiab, et liikmesriik võiks metoodikat muuta, siis esitatakse ettekirjutus. Selle põhjal peab riik tagama, et metoodika oleks nõuetega kooskõlas. Eesti peab 2019. aasta sügiseks oma makrostatistika aegridasid muutma nii, et kasvavat metsa kajastatakse kogu kasvuaja jooksul kui lõpetamata toodangu varu. Kui varem arvutati toodangu hulka ainult see osa puidust, mis metsas maha raiuti, siis alates 2019. aasta sügisest on toodangu hulgas ka metsa juurdekasv.