Välisüliõpilaste arv eelmisel aastal kahanes, ent nende maksupanus kasvas
Statistikaameti andmetel tõid Eestis õppivad ja töötavad välisüliõpilased 2024/2025. õppeaastal kokku 16,6 miljonit eurot maksutulu. Samal perioodil tõid eelneva õppeaasta välisvilistlased riigile tööjõumaksudena 7,5 miljonit eurot. Kokku on välisüliõpilased ja -vilistlased uuringuperioodil (2017–2025) toonud Eestile üle 317 miljoni euro maksutulu.
Innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis aina kasvab
Statistikaameti andmetel tegeleb 65% Eesti ettevõtetest oma pakutavate toodete ja teenuste või äriprotsesside uuendamise ehk innovatsiooniga. Kõige innovaatilisemad on ettevõtjad finants- ja kindlustustegevuse ning info ja side tegevusalal.
Euroopa sotsiaaluuring alustab andmete kogumist Eestis, eriteemaks on ränne
Tartu Ülikool koostöös statistikaametiga alustab juunis Euroopa sotsiaaluuringu andmete kogumist Eestis. Euroopa sotsiaaluuringut viiakse Eestis läbi iga kahe aasta tagant alates 2004. aastast. Seekord uuritakse lisaks inimeste usaldusele, heaolule, hoiakutele ja väärtustele ka põhjalikumalt inimeste suhtumist sisserändesse.
Infotunnis tutvustatakse, milline on välisüliõpilaste panus Eesti majandusse
Kui paljud Eestis õppivad välistudengid töötavad siin ning jäävad Eestisse tööle ka pärast lõpetamist? Millistes valdkondades ja piirkondades on neid kõige rohkem? Ja kui suurt majanduslikku tulu nad oma töötamisega Eestile toovad?
Kolmandas kvartalis vähenes ehitusmaht 5%
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2024. aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 5% vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul kahanes maht 6%.
Keskmine palk oli kolmandas kvartalis 1959 eurot
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2024. aasta kolmandas kvartalis 1959 eurot, mis on 8,1% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1620 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1500 eurot.
Eesti elanikud kindlustavad ennast ja oma vara aina enam
Statistikaameti andmetel sõlmiti 2024. aasta kolmandas kvartalis õnnetusjuhtumikindlustuse lepinguid 2,5 miljoni ja varakindlustuse lepinguid 42,5 miljoni euro väärtuses, mis on vastavalt 7,4% ja 6,7% rohkem kui aasta varem samal ajal.
Tootjahinnaindeks tõusis oktoobris aastaga 0,2%
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 0,2%.
Iga kolmas naine ja iga kuues mees on tööl kogenud seksuaalset ahistamist
Statistikaameti laiaulatuslikust suhteuuringust selgus, et töökeskkonnas on seksuaalset ahistamist kogenud 33% naistest ja 17% meestest.
Ettevõtjad ei pea uuel aastal kauba saabumise andmeid enam esitama
Alates 2025. aasta algusest ei pea ettevõtjad kauba saabumisel Euroopa Liidust (EL-ist) statistikaametile enam andmeid esitama. Sellega väheneb EL-i liikmesriikidega kaubavahetust pidavate paljude ettevõtjate halduskoormus keskmiselt kolmandiku võrra.
Eesti mees arvudes: kuus kümnest on isad, neli kümnest abielus
Teisipäeval, 19. novembril tähistatakse rahvusvahelist meestepäeva, millega juhitakse tähelepanu meeste tervisele ja heaolule. Mida näitavad statistikaameti andmed Eesti meeste kohta?
Statistikaameti andmekool #15: juturobotid ei sobi ametliku statistika pärimiseks
Töötute arv vähenes kolmandas kvartalis 1500 võrra
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta kolmandas kvartalis töötuse määr 7,4%, tööhõive määr 69,1% ja tööjõus osalemise määr 74,6%. Eelmise kvartaliga võrreldes oli töötuid 1500 võrra vähem.
Kui suur osa Eesti tööjõust on kasutamata?
Statistikaameti andmetel moodustasid 2023. aastal töötud 59% kogu alakasutatud tööjõust, samas kui 30,7% kasutamata tööjõust moodustasid mitteaktiivsed tööotsijad. Vaeghõivatud moodustavad läbi aastate ligikaudu kümnendiku kogu alakasutatud tööjõust.