Uudis

Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?

2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud. 

Loe edasi 1. oktoober 2026
Uudis

Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?

Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.

Loe edasi 1. oktoober 2026
Uudis

Köögivilja ja maasika kasvupind väheneb jätkuvalt, tera- ning kaunvilja koristatakse varasemast rohkem haljasmassiks

Statistikaameti 2023. aasta esialgsetel andmetel on põllumajandusmaa kogupind püsinud tänavu pea muutumatuna. Samas kesa ehk aastaks kasutusest välja jäänud põllumaa pind on suurenenud 2,5 korda ning varasemast suurem osa tera- ja kaunvilja planeeritakse koristada haljasmassiks. Pikalt langustrendis olnud köögivilja ja maasika kasvupind on veel vähenenud 8%.
Loe edasi 11. juuli 2023
Uudis

Tööstustoodang langes mais enamikes tööstusharudes

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta mais püsivhindades 12,7% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kolmest sektorist kahes: energeetikas 31,5% ja töötlevas tööstuses 13,1%, kuid suurenes mäetööstuses 36,3%.
Loe edasi 4. juuli 2023
Blogi

Sündimus Eestis läbi taasiseseisvumisaja

Täna uuendatud Tõetamme mõõdikute hulgast leiame ka kohortsündimuskordaja, mis näitab 40–aastaste naiste keskmist laste arvu. „Eesti 2035“ arengukavas on seatud eesmärgiks, et see kordaja peaks olema vähemalt 1,86. 2023. aasta sündide andmed näitavad langustrendi ning hetkel oleme 1,77 juures. Et madalast sündide arvust on sel aastal olnud palju juttu, uuris Statistikaameti analüütik Egle Saks sündimuse näitajaid põhjalikumalt.
Loe edasi 30. juuni 2023
Uudis

Eestimaalased elavad üha kauem tervena

Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 78,1 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 73,6 ja naistel 82,3 aastat. Mehed elavad tervena 57,9 ja naised 60,6 aastat.
Loe edasi 28. juuni 2023
Uudis

2010. aasta veebruaris loodud rahvastikupüramiid sai uue välimuse

01.01.2023 seisuga elab Eestis 1 365 884 inimest, seda on 34 088 (2,6%) võrra rohkem kui aasta varem. Eesti rahvastik küll kasvab, aga ka vananeb. Eesti elanike keskmine vanus 2023. aasta alguses oli 42,0. Kõige rohkem on Eestis 34 aastaseid. Kogu rahvastikust 47,4% on mehed, 52,6% on naised. Uuri rahvastikupüramiidi rakendusest lähemalt, kuidas rahvastik sooliselt ja vanusegruppide kaupa jaotub ning võrdle andmeid eelmiste aastatega.
Loe edasi 14. juuni 2023