Uudis
Uudis
35 aastat taasiseseisvunud Eestit: mis on võrreldes 1991. aastaga muutunud?
Taasiseseisvumise aastapäeval vaatame arvude kaudu tagasi 1990. aastate algusesse ja võrdleme toonast Eestit tänasega. Kui palju on 35 aasta taguse ajaga muutunud Eesti rahvaarv, pere- ja tööelu, ettevõtlus ning vaba aja veetmine?
Uudis
Valmis Eesti SKP iga-aastane revisjon
Täna, 14. augustil avaldas statistikaamet rahvamajanduse arvepidamise revideeritud näitajad. Ümberarvestuste käigus uuendati aegrida perioodil 2022–2025.
Blogi
Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?
Pealkirja esimesele küsimusele oskavad ilmselt kõige paremini vastata füüsikud. Teisele küsimusele aga majandusteadlased, statistikud ja vahel ka meie ise.
Blogi
Tehisaruks valmistumine: korras andmehaldus loob eelduse innovatsiooniks
Korras andmeid on lihtsam kasutada ja leida, samuti on neid lihtsam asutuste vahel jagada, et maksimeerida andmetest saadavat kasu. See aga eeldab, et asutustel on oma andmetest hea ülevaade ning andmed on piisava täpsusega kirjeldatud ja katalogiseeritud. Kvaliteetselt hallatud andmed loovad tugeva aluse, millele on omakorda võimalik rajada innovaatilisi tehisaru- ja masinõppelahendusi, mis suurendavad andmete kättesaadavust ja kasu veelgi.
Blogi
Eestimaalaste peamine reisisiht oli mullu Läti
Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2017. aastal 1,3 miljonit ööbimisega välisreisi, neist ligi pooled naaberriikidesse. Kui varasematel aastatel oli kõige populaarsem sihtkoht Soome, siis mullu külastasid Eesti elanikud kõige enam Lätit, kuhu tehti kolmandik ööbimistega välisreisidest.
Blogi
Iga kolmeteistkümnes eestimaalane külastab mõnd pärimusmuusikafestivali
Eestis toimub igal aastal erinevaid suvetuure, kontserte ja muusikafestivale, mis meelitavad kohale palju muusikasõpru. Statistikaameti kultuuris osalemise uuringust ilmnes, et 2017. aastal külastas iga teine eestimaalane viimase 12 kuu jooksul mõnd kontserti. Kontserdikülastajatest iga neljas osales mõnel pärimusmuusikafestivalil ehk folgil.
Blogi
Eesti külanimed pakuvad suvepuhkuseks tegevust
Eesti 4700 külast ligi 90 kannab käskivas kõneviisis nime. Puhkust planeerides saab neist põneva matkaraja kokku panna.
Blogi
Spordivõistlusi käib vaatamas iga kolmas Eesti elanik
Spordivõistluste külastamine on kultuurielus osalemise üks võimalusi ning ligi kolmandik Eesti elanikest on vähemalt korra aastas mõne spordisündmuse pealtvaatajaks, selgub Statistikaameti 2017. aasta kultuuris osalemise uuringust. Spordiüritustele kaasaelajaid on igas maakonnas ja vanuses.
Blogi
Populaarsemate ekspordiartiklite mõju kaubavahetusele Lätiga
Eesti eksportis 2017. aastal enam kui miljardi euro väärtuses kaupa kolme riiki: Soome, Rootsi ja Lätti. Kui Soome ja Rootsi eksporditi üle miljardi euro väärtuses kaupu juba aastatel 2004 ja 2007, siis Lätiga ületati antud lävi alles 2012. aastal.
Blogi
Eesti ekspordib töötlemata puitu odavalt
Puidu ja puittoodete väljavedu Euroopa Liidu riikidesse moodustab Eesti kogu ekspordist üle 10%. Värske uuring näitab, et Eesti ekspordib töötlemata puitu odavamalt, kui meie peamised sihtriigid seda toodet keskmiselt sisse ostavad. Statistikaamet vaatles töötlemata puidu eksporti Euroopa Liidu riikidesse perioodil 2015-2017.
Blogi
Esimene laps sünnib perre üha hiljem
Eesti rahvastikupoliitika oluline küsimus on elussündide arv. Statistikaameti andmetest selgub, et esimene laps sünnib perre üha hiljem. Kas eelmisel aastal tuli Eestis ilmale palju või vähe lapsi, oleneb aga vaatepunktist. Võrreldes sündide arvu Eestis 1945–1990, on 2017. aasta tulemus 13 782 üsna kehv, aga viimast viitteistkümmet aastat silmas pidades keskpärane.
Eestis oli 1945–2017 elussünde kõige rohkem aastal 1987, kui sündis 25 086 last.