Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa septembris avaldatud statistikaameti andmetele.
Rahvusvaheline turismipäev: kes, kus ja kuhu reisivad?
Rahvusvahelist turismipäeva tähistatakse iga aasta 27. septembril, et tõsta teadlikkust turismi tähtsusest ning selle sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust mõjust. Maailma turismiorganisatsiooni* (UN Tourism, varem UNWTO) andmetel moodustab turismisektor umbes 10% maailma SKPst ja pakub sadu miljoneid töökohti kogu maailmas. Sel puhul uurisime, kuidas on viimasel ajal muutunud ülemaailmsed turismitrendid ning kui palju ja kuidas reisivad Eesti inimesed.
Ettevõtjate kindlustunne on jätkuvalt kõrgeim kaubanduses ja madalaim ehituses
Statistikaamet avaldas täna, 25. septembril ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute ehk konjunktuuribaromeetrite septembri andmed. Kui kaubandus- ja ehitusettevõtete kindlustunne on eelmise kuuga võrreldes pisut kasvanud, siis teenindus- ja tööstussektoris on toimunud väike langus ja tarbijate kindlustunne püsib augustiga samal tasemel.
Valitsemissektor lõpetas teise kvartali puudujäägis, võlg jätkas kasvu (parandatud 24.09.2026)
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2026. aasta teise kvartali lõpuks 695,8 miljonit ja võlatase 11,3 miljardit eurot. Eelarve puudujääk moodustas viimase nelja kvartali sisemajanduse koguproduktist (SKP-st) 1,6% ja võlatase 26,1%.
Kasvatatud kala müügikogus suurenes 2025. aastal veerandi võrra
Statistikaameti andmetel müüsid kala- ja vähikasvatused 2025. aastal kaubakala ja jõevähki kokku 1217 tonni ning 6,7 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2024. aastaga suurenes kasvatatud kala müügikogus veerandi võrra, kalamarja müük jäi samale tasemele.
Suur reede: Eesti munatoodang suurenes, aga mune söödi vähem
Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2025. aastal 207,2 miljonit muna, mida on 9% rohkem kui aasta varem. Koos imporditud munadega söödi keskmiselt 14,9 kilogrammi ehk 238 muna inimese kohta.
Mullu müüdi rekordkoguses kalamarja
Statistikaameti andmetel müüsid kala- ja vähikasvatused 2024. aastal kaubakala ja jõevähki kokku 963 tonni ning 7,8 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2023. aastaga suurenes kasvatatud kala müügikogus 5%. Kalamarja müüdi veidi üle 21 tonni, mis on läbi aegade suurim kogus.