Uudis
Uudis
Välisüliõpilaste arv eelmisel aastal kahanes, ent nende maksupanus kasvas
Statistikaameti andmetel tõid Eestis õppivad ja töötavad välisüliõpilased 2024/2025. õppeaastal kokku 16,6 miljonit eurot maksutulu. Samal perioodil tõid eelneva õppeaasta välisvilistlased riigile tööjõumaksudena 7,5 miljonit eurot. Kokku on välisüliõpilased ja -vilistlased uuringuperioodil (2017–2025) toonud Eestile üle 317 miljoni euro maksutulu.
Uudis
Innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis aina kasvab
Statistikaameti andmetel tegeleb 65% Eesti ettevõtetest oma pakutavate toodete ja teenuste või äriprotsesside uuendamise ehk innovatsiooniga. Kõige innovaatilisemad on ettevõtjad finants- ja kindlustustegevuse ning info ja side tegevusalal.
Uudis
Euroopa sotsiaaluuring alustab andmete kogumist Eestis, eriteemaks on ränne
Tartu Ülikool koostöös statistikaametiga alustab juunis Euroopa sotsiaaluuringu andmete kogumist Eestis. Euroopa sotsiaaluuringut viiakse Eestis läbi iga kahe aasta tagant alates 2004. aastast. Seekord uuritakse lisaks inimeste usaldusele, heaolule, hoiakutele ja väärtustele ka põhjalikumalt inimeste suhtumist sisserändesse.
Uudis
Infotunnis tutvustatakse, milline on välisüliõpilaste panus Eesti majandusse
Kui paljud Eestis õppivad välistudengid töötavad siin ning jäävad Eestisse tööle ka pärast lõpetamist? Millistes valdkondades ja piirkondades on neid kõige rohkem? Ja kui suurt majanduslikku tulu nad oma töötamisega Eestile toovad?
Uudis
Kolmandas kvartalis kasvas bussisõitjate arv rahvusvahelistel liinidel pea veerandi
Statistikaameti andmetel kasvas maismaaühistranspordi kasutamine kokku kolmandas kvartalis aastaga 1%. Bussisõitjate arv suurenes võrreldes 2023. aasta sama ajaga maakonnaliinidel (koos vallaliinidega) 6%, kaugliinidel 2% ja rahvusvahelistel liinidel 24%. Sõitude arv linnaliinibussidel jäi ligikaudu samaks, juhu- ehk tellimusvedude kasutamine kahanes 8%. Rongiga sõideti kolmandas kvartalis 8% vähem kui mullu.
Uudis
Eesti sadamate kaubamaht esimeses kvartalis vähenes, kuid reisijaid oli rohkem
Eesti sadamaid külastas 2024. aasta esimeses kvartalis vähem laevu kui mullu samal ajal. Eestisse saabus kokku 2168 reisi- ja kaubalaeva ning siit lahkus 2151 laeva, mis on vastavalt 4% ja 5% vähem kui 2023. aasta esimeses kvartalis. Kaubamaht sadamates vähenes 10%.
Uudis
Mullu vedasid Eesti kaubaveoautod 8% vähem kaupa
Eesti kaubaveoautod, mis on kandevõimega üle 3,5 tonni, vedasid möödunud aastal hinnanguliselt üle 25 miljoni tonni kaupa. Võrreldes 2022. aastaga on see 8% vähem, veosekäive kahanes samuti 8%.
Uudis
Reisiliiklus sadamate kaudu mullu kasvas, kaubavedu aga vähenes
Statistikaameti andmetel kasvas 2023. aastal sõitjate arv rahvusvahelistel merevedudel 12% ning peamistel riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel 5%. Sadamate kaubamaht vähenes 2022. aastaga võrreldes ligi kolmandiku.
Uudis
Möödunud aastal tehti ühistranspordiga 198 miljonit sõitu
Statistikaameti andmetel sõideti mullu Eesti ühistranspordiga 198 miljonil korral. Võrreldes 2022. aastaga tehti 24% enam sõite, eelkõige kasvas bussisõitude arv. Eesti ettevõtete busse kasutati 152 miljonit korda, millest 80% ehk 123 miljonit sõitu tehti linnaliinidel.
Uudis
Kaubaveo maht sadamates vähenes mullu ligi kolmandiku, raudteedel 43%
Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aastal kaubaveo maht sadamates 31%. Eesti sadamate kaudu veeti kokku 23 miljonit tonni veoseid, mis on 10 miljonit tonni vähem kui aasta varem. Eesti raudteedel veeti mullu kokku 10,1 miljonit tonni veoseid, mis on 43% vähem kui 2022. aastal.
Uudis
Uute sõiduautode müük eelmisel aastal kasvas, kasutatuid osteti vähem
Statistikaameti andmetel registreeriti 2023. aastal 47 298 sõiduautot, mis on ligi 5% vähem kui aasta varem. Uusi sõiduautosid soetati seevastu 22 991 ehk ligi 12% enam kui 2022. aastal.
Blogi
Statistika kohtub valimislubadustega
5. märtsil valivad Eesti inimesed endale uued esindajad. Statistikaameti eksperimentaalstatistikud annavad kümnel joonisel põgusa ülevaate mõnedest teemadest, mis paistavad välja erakondade valimislubadustest ning mõjutavad märkimisväärset hulka inimesi.
Uudis
Elektrienergia toodang kasvas eelmisel aastal peamiselt põlevkivi toel
Statistikaameti andmetel tootsid elektrijaamad 2021. aastal 7359 gigavatt-tundi (GWh) elektrit ja 4717 GWh soojust. Elektritoodang kasvas võrreldes eelmise aastaga ligi 24% ja soojuse toodang 9%.
Blogi
Kas säilitame rohepöörde käigus energiasõltumatuse?
Rohepöörde käigus saab majanduskasvu kõrval rohkem tähelepanu jätkusuutlikkus ja ressursisääst ning püüd liikuda fossiilsetelt kütustelt taastuvatele kütustele. Mil määral muutub nende suunamuutuste käigus Eesti sõltumatus ja sõltuvus välismaisest energiast?
Uudis
Ühistranspordiga sõitjate arv vähenes aasta esimeses pooles
Statistikaameti andmetel sõitis 2021. aasta esimeses pooles Eesti ettevõtete ühistranspordivahenditega kokku 57 miljonit inimest, mida oli 17% vähem kui eelmise aasta samal ajal ning neljandiku võrra vähem kui 2020. aasta teises pooles. Rahvusvahelistel vedudel sõitis üle miljoni inimese ja seda oli 42% vähem kui mullu esimesel poolaastal.
Uudis
Taastuvenergiast elektri tootmine kasvab jõudsalt
Statistikaameti andmetel tootsid elektrijaamad 2020. aastal elektrit 5516 gigavatt-tundi (GWh), mis on veerandi võrra vähem kui aasta varem. Põlevkivist toodetud elektri kogus kahanes poole võrra.