Möödunud aastal tehti ühistranspordiga 198 miljonit sõitu
Statistikaameti andmetel sõideti mullu Eesti ühistranspordiga 198 miljonil korral. Võrreldes 2022. aastaga tehti 24% enam sõite, eelkõige kasvas bussisõitude arv. Eesti ettevõtete busse kasutati 152 miljonit korda, millest 80% ehk 123 miljonit sõitu tehti linnaliinidel.
Statistikaameti analüütiku Anu Ainsaare sõnul on ühistranspordi kasutamine 2023. aasta lõpu seisuga kasvamas. „Aastases võrdluses sõideti kümnendiku võrra rohkem nii Eesti ettevõtete rongide kui ka laevadega. Trammide ja trollidega liigeldi kokku ligi viiendiku jagu rohkem ning bussidega enamgi*,“ selgitas Ainsaar.
Eesti ettevõtete rahvusvahelised bussiveod on koroonapiirangutest hästi taastunud. Rahvusvahelistel juhuvedudel (nt tellitud turismireisidel) oli mullu sõitjaid 287 000, mida on üle kahe korra enam kui aasta varem. Rahvusvahelistel liinivedudel sõideti peaaegu miljon korda, mida on üle kolmandiku rohkem kui aasta varem. Eestisiseste juhuvedude arv kasvas aastaga 20% ja riigisisestel kaugliinidel sõitmine 4%. Kasvutrendi ei ole näha vaid maakonnaliinidel: neil tehti 2% vähem sõite kui 2022. aastal.
Keskmine bussireisi pikkus oli 2022. aastaga sarnane. Kõigi sõitjate peale kokku läbiti bussidega 2,4 miljardit sõitjakilomeetrit**. Ligi veerand sellest vahemaast (23% ehk 560 miljonit sõitjakilomeetrit) läbiti linnaliinidel.
„Bussisõitude arv oli 2023. aastal sarnane 2018. aastaga, kuid ei ulatunud veel 2019. aasta mahtudeni (162 miljonit sõitu). Rongide puhul ilmneb bussidega sarnane muster, kuid laevareisidel on koroonapiirangute eelsete mahtude taastumiseni veel pikk tee minna,“ lisas Ainsaar.
Rongidega sõideti mullu 7,8 miljonil korral, mida on 11% enam kui 2022. aastal. Tramme ja trolle kasutati kokku 30 miljonit korda, aastaga kasvas sõitmiste arv viiendiku võrra.
Eesti mereveo ettevõtete teenuseid kasutati nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt kokku 6,7 miljonil korral, mida on 9% enam kui 2022. aastal. Siiski jäi sõitjate maht rohkem kui kolmandiku võrra väiksemaks kui enne koroonapiiranguid.
Viimasel kolmel aastal on busside ja rongidega kõige vähem sõidetud aasta esimeses kvartalis. Enne 2020. aastat oli ühistransport populaarne ka sel ajal ning vähem sõitjaid oli hoopis kolmandas kvartalis. Kolmandas kvartalis tehakse rohkem bussisõite kaugliinidel, nii riigi sees kui ka üle riigi piiride. Juhuvedusid tehakse bussidega palju teises ja kolmandas kvartalis, rongisõit oli mullu samuti populaarseim teises kvartalis.
Transpordiameti tellitud Eesti elanike 2021. aasta liikuvusuuringust ilmnes, et kõigist liikumistest tehti ühistranspordiga kõigest 9%. Samal ajal tehti 43% liikumistest autot juhtides ja 16% autos kaasreisijana.
Ühistransport on tasuline sõitjate vedu, mida tehakse liiniveo või juhuveo korras bussi, rongi, laeva või lennukiga. Ühistranspordi kasutamise statistikas kajastuvad ka tasuta sõidud, mis ühistranspordiseaduse järgi loetakse sõidusoodustuseks.
* Metoodikamuudatuse tõttu ei saa 2023. aasta linnaliinide ega kogustatistikat kasutada täpsetes võrdlustes varasemate aastatega.
** Sõitjakäivet mõõdetakse sõitjakilomeetrites. Üks sõitjakilomeeter on ühe sõitja vedamine ühe kilomeetri kaugusele.
Vaata blogi tööle liikumise viiside kohta ja transpordi valdkonnalehte. Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Transpordiameti liikuvusuuringu andmeid vaata siit.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Kai Kaljumäe
kommunikatsioonipartner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9184
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)