Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes

Miks muutus alkoholi hinnavahe Eestis ja Lätis korraga nii väljakannatamatuks, et alkoholi ostmine Lätist kujunes väga populaarseks? Kuidas saaks sellist ostukäitumist muuta ja kuidas peaks majanduspoliitika olema kujundatud, et sarnaseid olukordi vältida?

Analüüsist selgus, et kange ja lahja alkoholi turg käitusid väga erinevalt. Erinevusi ilmnes ka alkohoolsete jookide liikide vahel. Selgus, milliste jookide järele kasvas nõudlus sel põhjusel, et „keelatud ja kättesaamatu vili maitseb paremini“, ning milliste jookide hinnakõikumised Eesti inimesi sugugi ei heidutanud.

Huvitav fakt

Alkoralli suurim kaotaja oli piiritus, mille väljavedu Lätti vähenes. Suurim võitja oli aga õlu, mille väljavedu Lätti suurenes 2016. ja 2017. aasta võrdluses ligi neljandiku võrra. Oma osa oli ka siidril, mille eksport Lätti suurenes samal ajal viiendiku. „Rahva alkopidu“ seisnes suuresti selles, et Lõuna-Eesti piiri taha veetud odav alkohol saaks koju tagasi toodud.

Tellija: 

rahandusministeerium

Andmeallikad: 

statistikaameti statistikatööd: leibkonna eelarve uuring, tööstustoodete uuring, kaupade väliskaubanduse statistikatöö, EKOMAR-i andmed; Eesti Panga andmed, maksu- ja tolliameti andmed, rahandusministeeriumi andmed, tervise arengu instituudi andmed

Teostajad: 

Märt Leesment, Jaan Õmblus, Kaja Sõstra