Keskkonnamaksude arvepidamine
Kiirviited
Ava kõik atribuudid
Kontakt
Organisatsioon: Statistikaamet
Kontaktisiku struktuuriüksus: Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
Kontaktisiku nimi: Raigo Rückenberg
Kontaktisiku ametinimetus: Keskkonna- ja energeetikastatistika teenustiim, juhtivanalüütik
Postiaadress: Tatari 51, 10134 Tallinn
E-posti aadress: raigo.ryckenberg@stat.ee
Telefon: 5196 2775
Metaandmete kinnitamise kuupäev 25.02.2026
Metaandmete uuendamise kuupäev 06.10.2025
Eesmärk
Keskkonnamaksude arvepidamise eesmärk on anda teavet selle kohta, kui suur on keskkonnamaksudest laekuv tulu riigile ning milliste majandustegevusalade esindajad on suurimad keskkonnamaksude maksjad. Arvepidamine võimaldab jälgida trende keskkonnamaksude laekumises keskkonnamaksu liigi ja majandustegevusala kaupa ning samuti analüüsida keskkonnamaksude mõju majandusele.
Statistika esitus
Andmete kirjeldus (S.3.1)
Keskkonnamaksud liigi ja maksja tegevusala järgi.
Keskkonnamaksud on Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemis käsitletud maksud, mille kehtestamise aluseks on tõestatud spetsiifilise negatiivse keskkonnamõju füüsiline ühik (või sellega sarnane asendaja).
Eestis loetakse keskkonnamaksudeks kütuse-, elektri- ja pakendiaktsiis, vedelkütusevaru makse, saastekvootide müügitulu, saastetasud, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, raskeveokimaks ja sõiduauto registreerimistasu. Keskkonnamaksud jaotatakse nelja kategooriasse: energia-, transpordi-, saaste- ja ressursimaksud.
Maavarade kaevandamisõiguse tasu keskkonnamaksudesse ei kuulu, sest tegemist ei ole rahvamajanduse arvepidamise raamistiku järgi maksuga, vaid loodusvara rendiga.
Keskkonnamaksud on Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemis käsitletud maksud, mille kehtestamise aluseks on tõestatud spetsiifilise negatiivse keskkonnamõju füüsiline ühik (või sellega sarnane asendaja).
Eestis loetakse keskkonnamaksudeks kütuse-, elektri- ja pakendiaktsiis, vedelkütusevaru makse, saastekvootide müügitulu, saastetasud, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, raskeveokimaks ja sõiduauto registreerimistasu. Keskkonnamaksud jaotatakse nelja kategooriasse: energia-, transpordi-, saaste- ja ressursimaksud.
Maavarade kaevandamisõiguse tasu keskkonnamaksudesse ei kuulu, sest tegemist ei ole rahvamajanduse arvepidamise raamistiku järgi maksuga, vaid loodusvara rendiga.
Kasutatud klassifikaatorid (S.3.2)
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008);
toodete ja teenuste klassifikaator (TTK).
Maksude klassifikaator on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst).
toodete ja teenuste klassifikaator (TTK).
Maksude klassifikaator on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst).
Kaetud sektorid (S.3.3)
Kõik institutsionaalsed sektorid ja majandustegevusalad
Mõisted ja määratlused (S.3.4)
Elektriaktsiis – aktsiisimaks, millega maksustatakse elektrienergia tarbimist
Energiamaksud – kütuseaktsiis, elektriaktsiis, vedelkütusevaru maks, saastekvootide müügitulu
Heitvee saastetasu – tasu, mida makstakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse heidetud saasteainete eest
Jäätmete saastetasu – tasu, mida makstakse, kui jäätmed kõrvaldatakse jäätmeseaduse tähenduses (nt jäätmete ladestamisel prügilasse)
Kalapüügiõiguse tasu – loodusvara kasutamisõiguse tasu, mida makstakse õiguse eest Eesti veekogudest kala püüda ja veetaimi koguda. Eristatakse harrastuspüügi ja kutselise kalapüügi tasu.
Keskkonnamaksud – Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemis käsitletud maksud, mille kehtestamise aluseks on tõestatud spetsiifilise negatiivse keskkonnamõju füüsiline ühik (või sellega sarnane asendaja)
Kütuseaktsiis – aktsiisimaks, millega maksustatakse kütused tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel
Pakendiaktsiis – aktsiisimaks, millega maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakendid ja Euroopa Liidu riikidest soetatud ja imporditud pakendid
Raskeveokimaks – maks, millega maksustatakse liiklusregistris registreeritud veoautod ja autorongid, mille registri- või täismass on vähemalt 12 tonni
Ressursimaksud – vee erikasutusõiguse tasu; kalapüügiõiguse tasu
Saastekvootide müügitulu – Euroopa Liidu ühtses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis (Emissions Trading System, EU ETS) müüdud saastekvootide eest teenitud müügitulu
Saastemaksud – õhusaastetasu, heitvee saastetasu, jäätmete saastetasu, pakendiaktsiis
Sõiduki esmase registreerimise tasu – riigilõiv sõiduki esmasel registreerimisel liiklusregistris
Transpordimaksud – raskeveokimaks ja sõiduki esmase registreerimise tasu
Vedelkütusevaru makse – Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri vedelkütusevaru seaduse alusel kogutav makse vedelkütusevaru haldamise finantseerimiseks
Vee erikasutusõiguse tasu – loodusvara kasutamisõiguse tasu, mida makstakse õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras ja seadusega sätestatud mahus
Õhusaastetasu – tasu, mida makstakse paiksetest saasteallikatest välisõhku heidetud saasteainete eest
Energiamaksud – kütuseaktsiis, elektriaktsiis, vedelkütusevaru maks, saastekvootide müügitulu
Heitvee saastetasu – tasu, mida makstakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse heidetud saasteainete eest
Jäätmete saastetasu – tasu, mida makstakse, kui jäätmed kõrvaldatakse jäätmeseaduse tähenduses (nt jäätmete ladestamisel prügilasse)
Kalapüügiõiguse tasu – loodusvara kasutamisõiguse tasu, mida makstakse õiguse eest Eesti veekogudest kala püüda ja veetaimi koguda. Eristatakse harrastuspüügi ja kutselise kalapüügi tasu.
Keskkonnamaksud – Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemis käsitletud maksud, mille kehtestamise aluseks on tõestatud spetsiifilise negatiivse keskkonnamõju füüsiline ühik (või sellega sarnane asendaja)
Kütuseaktsiis – aktsiisimaks, millega maksustatakse kütused tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel
Pakendiaktsiis – aktsiisimaks, millega maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakendid ja Euroopa Liidu riikidest soetatud ja imporditud pakendid
Raskeveokimaks – maks, millega maksustatakse liiklusregistris registreeritud veoautod ja autorongid, mille registri- või täismass on vähemalt 12 tonni
Ressursimaksud – vee erikasutusõiguse tasu; kalapüügiõiguse tasu
Saastekvootide müügitulu – Euroopa Liidu ühtses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis (Emissions Trading System, EU ETS) müüdud saastekvootide eest teenitud müügitulu
Saastemaksud – õhusaastetasu, heitvee saastetasu, jäätmete saastetasu, pakendiaktsiis
Sõiduki esmase registreerimise tasu – riigilõiv sõiduki esmasel registreerimisel liiklusregistris
Transpordimaksud – raskeveokimaks ja sõiduki esmase registreerimise tasu
Vedelkütusevaru makse – Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri vedelkütusevaru seaduse alusel kogutav makse vedelkütusevaru haldamise finantseerimiseks
Vee erikasutusõiguse tasu – loodusvara kasutamisõiguse tasu, mida makstakse õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras ja seadusega sätestatud mahus
Õhusaastetasu – tasu, mida makstakse paiksetest saasteallikatest välisõhku heidetud saasteainete eest
Statistiline üksus (S.3.5)
Ettevõte;
kodumajapidamine;
mitteresident
kodumajapidamine;
mitteresident
Statistiline üldkogum (S.3.6)
Ettevõtted, kodumajapidamised, mitteresidendid, kes on maksnud keskkonnamakse.
Vaadeldav piirkond (S.3.7)
Kogu Eesti
Ajaline kaetus (S.3.8)
2008–…
Andmed avaldatakse üle-eelneva aasta kohta, näiteks 2025. aastal avaldati andmed 2023. aasta kohta.
Andmed avaldatakse üle-eelneva aasta kohta, näiteks 2025. aastal avaldati andmed 2023. aasta kohta.
Baasperiood (S.3.9)
Ei ole rakendatav
Õiguslik alus
Õigusaktid ja muud kokkulepped (S.6.1)
Riikliku statistika seadus;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst).
Administratiivandmete saamiseks on statistikaamet sõlminud lepingu kliimaministeeriumi, maksu- ja tolliameti ning transpordiametiga.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst).
Administratiivandmete saamiseks on statistikaamet sõlminud lepingu kliimaministeeriumi, maksu- ja tolliameti ning transpordiametiga.
Andmete jagamine (S.6.2)
Ei jagata
Kättesaadavus
Pressiteated (S.10.1)
Ei avaldata
Väljaanded (S.10.2)
Ei avaldata
Andmebaas (S.10.3)
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Keskkond / Keskkonna arvepidamine / Keskkonnamaksude arvepidamine tabelites
KK35: Keskkonnamaksud liigi ja maksja/tegevusala järgi;
KK36: Keskkonnamaksud maksja/tegevusala järgi;
KK37: Keskkonnamaksude laekumine.
KK35: Keskkonnamaksud liigi ja maksja/tegevusala järgi;
KK36: Keskkonnamaksud maksja/tegevusala järgi;
KK37: Keskkonnamaksude laekumine.
Andmetabelite vaatamiste arv (S.10.3.1)
Uuringuga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2024. aastal vaadatud 117 korda, 2023. aastal 140 korda, 2022. aastal 279 korda, 2021. aastal 263 korda, 2020. aastal 390 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.
Üksikandmete kättesaadavus (S.10.4)
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
Muu levitamine (S.10.5)
Statistikaametis kasutatakse keskkonnamaksude arvepidamise andmeid säästva arengu näitajate tabelis SN11.
Lisaks avaldatakse väljundnäitajaid statistikaameti veebilehel keskkonnavaldkonna rubriigis Keskkonnakaitse rahastamine ja Tõetamme keskkonnarubriigis.
Andmed edastatakse EDAMISe kaudu Eurostatile keskkonnamaksude arvepidamise küsimustikuga kord aastas 30. aprilliks. Eurostati küsimustikku on sisse ehitatud automaatkontrollid, hiljem need tulemused valideerib ka vastav Eurostati spetsialist ning vajadusel pöördub Eurostat statistikaameti poole andmete täpsustamiseks.
Eurostatile esitatakse peale andmete ka kvaliteediraport. Kvaliteediraport täidetakse Eurostati veebikeskkonnas ESS-MH (European Statistical System Metadata Handler).
Lisaks avaldatakse väljundnäitajaid statistikaameti veebilehel keskkonnavaldkonna rubriigis Keskkonnakaitse rahastamine ja Tõetamme keskkonnarubriigis.
Andmed edastatakse EDAMISe kaudu Eurostatile keskkonnamaksude arvepidamise küsimustikuga kord aastas 30. aprilliks. Eurostati küsimustikku on sisse ehitatud automaatkontrollid, hiljem need tulemused valideerib ka vastav Eurostati spetsialist ning vajadusel pöördub Eurostat statistikaameti poole andmete täpsustamiseks.
Eurostatile esitatakse peale andmete ka kvaliteediraport. Kvaliteediraport täidetakse Eurostati veebikeskkonnas ESS-MH (European Statistical System Metadata Handler).
Metaandmete vaatamiste arv (S.10.5.1)
Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 38 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.
Metoodikadokumendid (S.10.6)
Keskkonnamaksud. Statistiline juhend (2013. aasta väljaanne)
Kvaliteedidokumendid (S.10.7)
Kvaliteediaruanne esitatakse Eurostatile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 691/2011 nõuetele.
Statistiline töötlemine
Lähteandmed (S.18.1)
Kliimaministeeriumilt saadakse keskkonnamaksude laekumiste koguarvud (keskkonnatasude osa) ja andmed, mida kasutatakse tootmismaksude jaotamisel tegevusalade kaupa.
Maksu- ja tolliametilt saadakse keskkonnamaksude laekumiste koguarvud (kõik keskkonnamaksud) ning andmed, mida kasutatakse tootmismaksude ja tootemaksude jaotamisel tegevusalade kaupa.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumilt saadakse kutselise kalapüügiõiguse tasu andmed, mida kasutatakse tootmismaksude jaotamisel tegevusalade kaupa.
Keskkonnaagentuurilt saadakse andmed, mida kasutatakse tootemaksude jaotamisel tegevusalade kaupa.
Transpordiametilt saadakse autode esmase registreerimistasu andmed, mida kasutatakse tootemaksude jaotamisel tegevusalade kaupa.
Valitsemissektori saldoandmike andmebaasist (SAAB) saadakse valitsemissektori keskkonnamaksude andmed.
Õhusõidukite registri andmete alusel hinnatakse lennukikütuste aktsiiside jaotust tegevusalade kaupa.
ASi Eesti Varude Keskus andmed on aluseks vedelkütusevaru makse jaotamisel tegevusalade kaupa.
Eesti Panga andmed on aluseks residentsuse arvutamisel.
Peale eelnimetatud administratiivandmete kasutatakse ka statistikatööde 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“ ja 22303 „Kaupade väliskaubandus“ andmeid.
Maksu- ja tolliametilt saadakse keskkonnamaksude laekumiste koguarvud (kõik keskkonnamaksud) ning andmed, mida kasutatakse tootmismaksude ja tootemaksude jaotamisel tegevusalade kaupa.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumilt saadakse kutselise kalapüügiõiguse tasu andmed, mida kasutatakse tootmismaksude jaotamisel tegevusalade kaupa.
Keskkonnaagentuurilt saadakse andmed, mida kasutatakse tootemaksude jaotamisel tegevusalade kaupa.
Transpordiametilt saadakse autode esmase registreerimistasu andmed, mida kasutatakse tootemaksude jaotamisel tegevusalade kaupa.
Valitsemissektori saldoandmike andmebaasist (SAAB) saadakse valitsemissektori keskkonnamaksude andmed.
Õhusõidukite registri andmete alusel hinnatakse lennukikütuste aktsiiside jaotust tegevusalade kaupa.
ASi Eesti Varude Keskus andmed on aluseks vedelkütusevaru makse jaotamisel tegevusalade kaupa.
Eesti Panga andmed on aluseks residentsuse arvutamisel.
Peale eelnimetatud administratiivandmete kasutatakse ka statistikatööde 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“ ja 22303 „Kaupade väliskaubandus“ andmeid.
Andmete kogumise sagedus (S.18.2)
Aasta
Andmete kogumine (S.18.3)
Administratiivandmed saadakse maksu- ja tolliametilt ja transpordiametilt X-tee ja FTP-serveri kaudu, kliimaministeeriumilt ja keskkonnaagentuurilt e-posti teel.
Avaandmetena võetakse Eesti Panga andmed välisreiside kohta (residentsuse info parandamiseks) Eesti Panga veebilehelt ning vedelkütusevaru makse ASi Eesti Varude Keskus veebilehelt.
Avaandmetena võetakse Eesti Panga andmed välisreiside kohta (residentsuse info parandamiseks) Eesti Panga veebilehelt ning vedelkütusevaru makse ASi Eesti Varude Keskus veebilehelt.
Andmete valideerimine (S.18.4)
Statistikaametis administratiivseid algandmeid ei kontrollita, sellega tegeleb administratiivandmete omanik. Statistikaametis võrreldakse väljundeid eelmiste aastate väljunditega ning kui ilmneb suur muutus eelmise aastaga võrreldes, konsulteeritakse vajaduse korral vastavate asutuste ekspertidega.
Andmete koostamine (S.18.5)
Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile.
Keskkonnamaksude jaotusel tegevusaladesse tuleb arvestada maksude liigitust rahvamajanduse arvepidamises: tootmismaksud (D.29) ja tootemaksud (D.21). Kui tootmismaksud (nt saastetasud, vee erikasutustasu) jaotatakse tegevusaladesse otseste maksude maksja tegevusala järgi, siis tootemaksude puhul on jaotusskeem keerulisem. Tootemaksud on peamiselt aktsiisid (nt kütuse- ja elektriaktsiis) ning aktsiisid jaotatakse tegevusaladesse maksustatud toote tarbimise järgi. Kütuseaktsiis jagatakse tegevusaladesse kütuse tarbimise järgi, elektriaktsiis elektri tarbimise järgi. Pakkumise ja kasutamise tabelite valmimisel revideeritakse ka keskkonnamaksude arvepidamise andmeid.
Keskkonnamaksude jaotusel tegevusaladesse tuleb arvestada maksude liigitust rahvamajanduse arvepidamises: tootmismaksud (D.29) ja tootemaksud (D.21). Kui tootmismaksud (nt saastetasud, vee erikasutustasu) jaotatakse tegevusaladesse otseste maksude maksja tegevusala järgi, siis tootemaksude puhul on jaotusskeem keerulisem. Tootemaksud on peamiselt aktsiisid (nt kütuse- ja elektriaktsiis) ning aktsiisid jaotatakse tegevusaladesse maksustatud toote tarbimise järgi. Kütuseaktsiis jagatakse tegevusaladesse kütuse tarbimise järgi, elektriaktsiis elektri tarbimise järgi. Pakkumise ja kasutamise tabelite valmimisel revideeritakse ka keskkonnamaksude arvepidamise andmeid.
Imputeerimise määr (S.18.5.1)
Andmete väärtusi ei imputeerita, kuna töö põhineb administratiivandmetel ja teiste statistikatööde andmetel.
Korrigeerimine (S.18.6)
Ei korrigeerita
Sesoonne korrigeerimine (S.18.6.1)
Ei korrigeerita