Kalakasvatus (vesiviljelus)
Kvaliteedi- ja metoodikaaruanne kirjeldab eelkõige 2024. aasta andmeid, ent kehtib suuresti ka varem avaldatud andmete kohta.
Kiirviited
Ava kõik atribuudid
Kontakt
Organisatsioon: Statistikaamet
Kontaktisiku struktuuriüksus: Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
Kontaktisiku nimi: Anton Kardakov
Kontaktisiku ametinimetus: Põllumajandus- ja tehnoloogiastatistika teenustiim, juhtivanalüütik
Postiaadress: Tatari 51, 10134 Tallinn
E-posti aadress: anton.kardakov@stat.ee
Telefon: 5334 5697
Metaandmete kinnitamise kuupäev 05.05.2026
Metaandmete uuendamise kuupäev 05/05/2026
EESMÄRK
Statistikatöö eesmärk on koguda ja avaldada andmeid Eesti vesiviljelussektori kohta. Vesiviljeluse andmeid kasutatakse Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika juhtimiseks ning vesiviljelusturu jälgimiseks ja hindamiseks. Kalanduspoliitika aitab tagada, et nii püügitegevus kui ka vesiviljelus oleksid pikaajaliselt kestlikud, hästi majandatud ja aitaksid kaasa toiduga kindlustatusele.
STATISTIKA ESITUS
Andmete kirjeldus
(S.3.1)
Müüdud vähi ja kala kogus kasvatatava liigi, vee soolsuse ja rajatise tüübi järgi, müüdud toodangu maksumus kasvatatava liigi järgi;
toidukalamarja (tarbimiseks) müük, müüdud toodangu maksumus;
haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodang loodusesse või tehiskeskkonda asustamiseks kasvatatava liigi ja vanuserühma järgi;
kasvandusse loodusest sisse toodud ja ostetud vähi ja kala kogus kalaliigi järgi, maksumus vähi ja kalaliigi järgi;
kala- ja vähikasvatuseks kasutatud veekogu pindala ja maht rajatise tüübi järgi, sh mageveelised ja mereveelised veekogud (iga kolme aasta järel).
Toodangu kogust ja selle maksumust arvestatakse eluskaalus.
toidukalamarja (tarbimiseks) müük, müüdud toodangu maksumus;
haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodang loodusesse või tehiskeskkonda asustamiseks kasvatatava liigi ja vanuserühma järgi;
kasvandusse loodusest sisse toodud ja ostetud vähi ja kala kogus kalaliigi järgi, maksumus vähi ja kalaliigi järgi;
kala- ja vähikasvatuseks kasutatud veekogu pindala ja maht rajatise tüübi järgi, sh mageveelised ja mereveelised veekogud (iga kolme aasta järel).
Toodangu kogust ja selle maksumust arvestatakse eluskaalus.
Kasutatud klassifikaatorid
(S.3.2)
kala ja vähi vanuserühm;
kalakasvatusrajatiste klassifikaator;
kalanimede klassifikaator;
veekeskkond
kalakasvatusrajatiste klassifikaator;
kalanimede klassifikaator;
veekeskkond
Kaetud sektorid
(S.3.3)
Andmed kajastavad vesiviljelust.
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK):
03211 Mere-vesiviljelus;
03221 Magevee-vesiviljelus.
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK):
03211 Mere-vesiviljelus;
03221 Magevee-vesiviljelus.
Mõisted ja määratlused
(S.3.4)
Haudejaam ja esmane kasvukoht – marja, maimude ja vastsete kasvatamiseks mõeldud tehisrajatis
Kaubakala müük – Eestisse ja välisriikidesse kaubakalaks müüdud kalakasvatustoodang jooksval aastal
Kiirvoolukanal – kiire veevahetusega (üle kümne korra ööpäevas) tehisrajatis, kus vett ei taaskasutata
Ringleva veega suletud rajatis – biofiltris puhastatava ja korduvalt kasutatava veega tehisrajatis
Sump – merre või mageveelisse looduslikku veekogusse paigaldatud ujukitega võrkrajatis
Tiik ja bassein – looduslik või tehisseinte ja -põhjaga rajatis, mille vesi vahetub kuni kümme korda ööpäevas
Kaubakala müük – Eestisse ja välisriikidesse kaubakalaks müüdud kalakasvatustoodang jooksval aastal
Kiirvoolukanal – kiire veevahetusega (üle kümne korra ööpäevas) tehisrajatis, kus vett ei taaskasutata
Ringleva veega suletud rajatis – biofiltris puhastatava ja korduvalt kasutatava veega tehisrajatis
Sump – merre või mageveelisse looduslikku veekogusse paigaldatud ujukitega võrkrajatis
Tiik ja bassein – looduslik või tehisseinte ja -põhjaga rajatis, mille vesi vahetub kuni kümme korda ööpäevas
Statistiline üksus
(S.3.5)
Ettevõte
Statistiline üldkogum
(S.3.6)
Vesiviljelusettevõtted
Vaadeldav piirkond
(S.3.7)
Kogu Eesti
Ajaline kaetus
(S.3.8)
1992–…
Andmed avaldatakse eelneva aasta kohta, 2025. aastal avaldatud andmed kirjeldavad perioodi 01.01.2024–31.12.2024.
Andmed avaldatakse eelneva aasta kohta, 2025. aastal avaldatud andmed kirjeldavad perioodi 01.01.2024–31.12.2024.
Baasperiood
(S.3.9)
Ei ole rakendatav
ÕIGUSLIK ALUS
Õigusaktid ja muud kokkulepped
(S.6.1)
Riikliku statistika seadus;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 762/2008, 9. juuli 2008, liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 762/2008, 9. juuli 2008, liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
Andmete jagamine
(S.6.2)
Ei jagata
KÄTTESAADAVUS
Pressiteated
(S.10.1)
Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.
Selle töö andmete põhjal ilmub uudis kord aastas maikuus. 23. mail 2025 ilmus uudis "Mullu müüdi rekordkoguses kalamarja".
Selle töö andmete põhjal ilmub uudis kord aastas maikuus. 23. mail 2025 ilmus uudis "Mullu müüdi rekordkoguses kalamarja".
Väljaanded
(S.10.2)
Ei avaldata
Andmebaas
(S.10.3)
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Kalandus tabelis
KA40: Kaubakala kasvatamine ja müük kalaliigi järgi.
KA40: Kaubakala kasvatamine ja müük kalaliigi järgi.
Andmetabelite vaatamiste arv (S.10.3.1)
Tööga seotud andmetabelit on statistikaameti andmebaasis 2024. aastal vaadatud 350 korda, 2023. aastal 438 korda, 2022. aastal 258 korda, 2021. aastal 297 korda, 2020. aastal 709 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URL-id, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URL-id, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.
Üksikandmete kättesaadavus
(S.10.4)
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
Muu levitamine
(S.10.5)
Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatöödele 10601 „Materjalivoo arvepidamine“ ja 10106 „Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamine“.
Andmed eelneva aasta kohta edastatakse Eurostatile üks kord aastas EDAMISe kaudu hiljemalt 30.12. Eurostatile edastatakse lisaks müüdud vähi, kaubakala ning kalamarja kogustele (eristades vee soolsuse järgi magevee ja merevee kasvatust) igal aastal ka kasvandusse (haudejaamadesse ja esmastesse kasvukohtadesse) toodud kogused (loodusest, tehiskeskkonnast), loodusesse või tehiskeskkonda lastud/müüdud kala kogused ning kord kolme aasta jooksul kalakasvatuseks kasutatavate alade pindala.
Andmete esitamisel esitatakse Eurostatile Metadata Handleri kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 762/2008 alusel ka üksikasjalik kvaliteedi- ja metoodikaaruanne.
ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonile (FAO) edastatakse müüdud kasvatatud kala kogused igal aastal ning kalakasvatuses kasutatavate alade pindala, kui seda on kogutud (kogutakse igal kolmandal aastal).
Andmed eelneva aasta kohta edastatakse Eurostatile üks kord aastas EDAMISe kaudu hiljemalt 30.12. Eurostatile edastatakse lisaks müüdud vähi, kaubakala ning kalamarja kogustele (eristades vee soolsuse järgi magevee ja merevee kasvatust) igal aastal ka kasvandusse (haudejaamadesse ja esmastesse kasvukohtadesse) toodud kogused (loodusest, tehiskeskkonnast), loodusesse või tehiskeskkonda lastud/müüdud kala kogused ning kord kolme aasta jooksul kalakasvatuseks kasutatavate alade pindala.
Andmete esitamisel esitatakse Eurostatile Metadata Handleri kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 762/2008 alusel ka üksikasjalik kvaliteedi- ja metoodikaaruanne.
ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonile (FAO) edastatakse müüdud kasvatatud kala kogused igal aastal ning kalakasvatuses kasutatavate alade pindala, kui seda on kogutud (kogutakse igal kolmandal aastal).
Metaandmete vaatamiste arv (S.10.5.1)
Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 46 korda, 2024. aastal 19 korda. Arvud ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.
Metoodikadokumendid
(S.10.6)
Metoodika põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EÜ) nr 762/2008, 9. juuli 2008 ning Eurostati kalandusstatistika käsiraamatul ja teistel Eurostati töögrupi materjalidel.
Eestis rakendatud metoodika on kirjeldatud Eurostatile edastatud kvaliteediaruandes.
Eestis rakendatud metoodika on kirjeldatud Eurostatile edastatud kvaliteediaruandes.
Kvaliteedidokumendid
(S.10.7)
Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.
Eurostatile edastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 762/2008, 9. juuli 2008 alusel kord aastas kvaliteediaruanne.
Eurostatile edastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 762/2008, 9. juuli 2008 alusel kord aastas kvaliteediaruanne.
STATISTILINE TÖÖTLEMINE
Lähteandmed
(S.18.1)
Objektide arv üldkogumis on 49. Objekte vaadeldakse kõikselt, mis tähendab, et uuringu üldkogumisse kuuluvad kõik ettevõtted, kes tegelevad vesiviljelusega.
Valim tehakse ettevõtetest, kes on registreeritud põllumajandus- ja toiduametis ning kelle põhi- või kõrvaltegevusala on vesiviljelus (EMTAK 3221 ja EMTAK 3211).
Valimist jäävad välja ilu- (tiigi) ja akvaariumikalade kasvatused.
Valim tehakse ettevõtetest, kes on registreeritud põllumajandus- ja toiduametis ning kelle põhi- või kõrvaltegevusala on vesiviljelus (EMTAK 3221 ja EMTAK 3211).
Valimist jäävad välja ilu- (tiigi) ja akvaariumikalade kasvatused.
Andmete kogumise sagedus
(S.18.2)
Aasta
Andmete kogumine
(S.18.3)
Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustik on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.
Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga „Kala- ja vähikasvatus“ kõigilt vesiviljelusega tegelejatelt.
Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole.
Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga „Kala- ja vähikasvatus“ kõigilt vesiviljelusega tegelejatelt.
Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole.
Andmete valideerimine
(S.18.4)
Sisendandmed kontrollitakse ja vajadusel parandatakse vastavalt etteantud reeglitele. Kontrollitakse arvutatud statistika vastavust kvaliteedinõuetele: võrreldakse eelnevate perioodide andmetega (sisestatud koguseid, nende väärtusi, alajaotusi (kala liigid)), kontrollitakse andmete mitte esitamise põhjuseid eelneva aasta kohta (tegevuse peatumine, lõpetamine, vaheaasta võtmine), üldkogumi kaetust ja vastamismäära.
Andmete koostamine
(S.18.5)
Andmete väärtusi enamasti ei imputeerita, kuna andmed esitavad kõik ettevõtted. Vajaduse korral asendatakse puuduvad väärtused siiski eelneva perioodi sama üksuse andmetega.
Arvutatakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.
Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine.
Arvutatakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.
Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine.
Imputeerimise määr (S.18.5.1)
Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.
Selles töös andmeväärtusi ei imputeerita.
Selles töös andmeväärtusi ei imputeerita.
Korrigeerimine
(S.18.6)
Ei korrigeerita
Sesoonne korrigeerimine (S.18.6.1)
Ei ole rakendatav, kuna vaatlusperiood on aasta.