Kalakasvatus
Müüdud vähi ja kala kogus kasvatatava liigi, vee soolsuse ja rajatise tüübi järgi, müüdud toodangu maksumus kasvatatava liigi järgi; toidukalamarja (tarbimiseks) müük kasvatatava liigi ja vee soolsuse järgi, müüdud toodangu maksumus kasvatatava liigi järgi; haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodang loodusesse või tehiskeskkonda asustamiseks kasvatatava liigi ja vanuserühma järgi; kasvandusse loodusest sisse toodud ja ostetud vähi ja kala kogus kalaliigi järgi, maksumus vähi ja kalaliigi järgi; kala- ja vähikasvatuseks kasutatud veekogu pindala ja maht rajatise tüübi järgi, sh mageveelised ja mereveelised veekogud (iga kolme aasta järel) | |
Kala ja vähi vanuserühm; kalakasvatusrajatiste klassifikaator; kalanimede klassifikaator; veekeskkond | |
Andmed kajastavad vesiviljelust. Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK): 03211 Mere-vesiviljelus; 03221 Magevee-vesiviljelus | |
Haudejaam ja esmane kasvukoht – marja, maimude ja vastsete kasvatamiseks mõeldud tehisrajatis Kaubakala müük – Eestisse ja välisriikidesse kaubakalaks müüdud kalakasvatustoodang jooksval aastal Kiirvoolukanal – kiire veevahetusega (üle kümne korra ööpäevas) tehisrajatis, kus vett ei taaskasutata Ringleva veega suletud rajatis – biofiltris puhastatava ja korduvalt kasutatava veega tehisrajatis Sump – merre või mageveelisse looduslikku veekogusse paigaldatud ujukitega võrkrajatis Tiik ja bassein – looduslik või tehisseinte ja -põhjaga rajatis, mille vesi vahetub kuni kümme korda ööpäevas | |
Ettevõte | |
Vesiviljelusettevõtted FREIM Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest ettevõtetest, mille põhi- või kõrvaltegevusala on vesiviljelus (EMTAK 03.2–03.22) | |
Kogu Eesti | |
1992–… | |
Ei ole rakendatav |
OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 762/2008, 9. juuli 2008, liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit. |
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). | |
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Pressiteade „Kala- ja vähikasvatus“ kord aastas. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised. | |
Ei avaldata | |
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna Majandus/Kalandus tabelis KA40: Kaubakala kasvatamine ja müük kalaliigi järgi | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. | |
Andmed on sisendiks statistikatöödele 10601 „Materjalivoo arvepidamine“ ja 10106 „Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamine“. | |
Metoodika põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EÜ) nr 762/2008 ning Eurostati kalandusstatistika käsiraamatul ja teistel Eurostati töögrupi materjalidel. Eestis rakendatud metoodika on kirjeldatud Eurostatile edastatud kvaliteediaruandes. | |
Eurostatile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 762/2008 andmeedastusega edastatud kvaliteediaruanne |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium | |
Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. | |
Andmed on täielikud ja vastavad vesiviljelusstatistika määrusega nõutud andmekooslusele. |
Rahvusvaheline ühtne metoodika, milles lähtutakse vesiviljelust käsitlevast Euroopa Liidu määrusest, võimaldab avaldatud andmeid riigiti võrrelda. | |
Andmed on ajaliselt võrreldavad. Metoodika ja põhiprintsiibid, definitsioonid ning klassifikaatorid on jäänud ajas samaks. | |
Puudub | |
Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. |
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. | |
Plaanipäraseid revisjone ei tehta. Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel. |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Üksuste arv üldkogumis on 58. Üksusi vaadeldakse kõikselt, mis tähendab, et uuringu üldkogumisse kuuluvad kõik ettevõtted, mille põhi- või kõrvaltegevusala on vesiviljelus. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Ei kasutata LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata | |
Aasta | |
Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga „Kala- ja vähikasvatus“ kõigilt kalakasvatusega tegelejatelt. | |
Sisendandmed kontrollitakse ja vajadusel parandatakse vastavalt etteantud reeglitele. Kontrollitakse arvutatud statistika vastavust kvaliteedinõuetele – võrreldakse eelmiste perioodidega, kontrollitakse sisemist sidusust, üldkogumi kaetust ja vastamismäära. | |
Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjale. Puuduvate muutujate korral asendatakse need eelmise perioodi sama üksuse andmetega. Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. | |
Ei ole rakendatav |