Liigu edasi põhisisu juurde

Päise viited

  • Ligipääsetavus
  • Abi
  • Kontaktid
  • Sisene eSTATi
  • EST
  • ENG
Avaleht

Põhinavigatsioon

  • Avasta statistikat
    • Andmebaas
    • Põhinäitajad
    • Valdkonnad
    • Piirkonnad
    • Rakendused
    • Ruumiandmed
    • Uudised
    • Väljaanded
    • Loendused
    • Andmekirjaoskus
    • Küsi statistikat
    • Metoodika ja kvaliteet
    • Eksperimentaalstatistika
    • Kiirstatistika
  • Esita andmeid
    • Sisene eSTATi
    • Andmete esitamisest
    • Kontrolli esitamise kohustust
    • Esitamise tähtajad
    • Küsimustikud
    • Klassifikaatorid
  • Statistikaamet
    • Meist
    • Tule meile tööle
    • Kalender
    • Koolitused
    • Uudiskiri
    • Andmehaldus
    • Tarkvaraarendajale
    • Dokumendiregister
    • Andmekaitse
    • Kontakt
  • Rahvaloendus

Põhinavigatsioon

  • Avasta statistikat
    • Andmebaas
    • Põhinäitajad
      • Eesti majanduse põhinäitajad
    • Valdkonnad
      • Majandus
        • Ehitus
        • Ettevõtete majandusnäitajad
        • Majandusüksused
        • Sisekaubandus
        • Teenindus
        • Tööstus
        • Turism, majutus ja toitlustus
        • Väliskaubandus
          • Kaupade eksport
          • Kaupade import
          • Teenuste eksport
          • Teenuste import
      • Rahandus
        • Rahvamajanduse arvepidamine
          • SKP reaalkasv (aheldatud väärtus)
        • Hinnad
          • Ehitushinnaindeks
          • Tarbijahinnaindeks
          • Tööstustoodangu tootjahinnaindeks
        • Valitsemissektori rahandus
          • Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus (EDP)
        • Pangandus ja finantsturud
        • Kindlustus
      • Energia ja transport
        • Energeetika
        • Transport
      • Infotehnoloogia, innovatsioon ja teadus-arendustegevus
        • Info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia
        • Innovatsioon
        • Teadus- ja arendustegevus
      • Keskkond
        • Jäätmed ja ringmajandus
        • Kliima
        • Õhk
        • Materjali- ja energiatõhusus
        • Rohemajandus
        • Mets
        • Keskkonnakaitse rahastamine
        • Elurikkuse kaitse ja maakasutus
        • Vesi
      • Tööelu
        • Palk ja tööjõukulu
          • Keskmine brutokuupalk
          • Palgalõhe
        • Sissetulek
        • Tööelu kvaliteet
        • Tööõnnetused
        • Tööturg
          • Mida näitavad töötuse andmed?
          • Tööhõive määr
          • Töötuse määr
      • Põllumajandus ja kalandus
        • Põllumajandus
        • Põllumajandus ja keskkond
        • Kalandus
      • Kultuur
        • Film ja kino
        • Muuseumid
        • Muusika
        • Raamatukogud ja raamatud
        • Rahvakultuur
        • Sport
        • Teater
        • Televisioon ja raadio
      • Heaolu
        • Lapsed
        • Noored
        • Ajakasutus
        • Leibkonnad
        • Lõimumine
        • Õigus ja turvalisus
        • Sotsiaalne kaitse
        • Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus
          • Absoluutne vaesus
          • Arvestuslik elatusmiinimum
          • Suhteline vaesus
        • Tervis
          • Oodatav eluiga
          • Tervena elada jäänud aastad
      • Rahvastik
        • Rahvaarv
        • Rahvastikuprognoos
        • Abielud ja lahutused
        • Ränne
        • Sünnid
        • Surmad
      • Haridus
        • Alusharidus
        • Huviharidus
        • Kutseharidus
        • Kõrgharidus
        • Üldharidus
      • Säästev areng
        • 1. Majanduslik toimetulek
        • 2. Toiduga kindlustatus
        • 3. Tervis ja heaolu
        • 4. Kvaliteetne haridus
        • 5. Sooline võrdõiguslikkus
        • 6. Puhas vesi ja sanitaaria
        • 7. Jätkusuutlik energia
        • 8. Tööhõive ja jätkusuutlik majandus
        • 9. Jätkusuutlik taristu, tööstus ja innovatsioon
        • 10. Ebavõrdsuse vähendamine
        • 11. Jätkusuutlikud linnad ja asumid
        • 12. Säästev tootmine ja tarbimine
        • 13. Kliimamuutusega kohanemise meetmed
        • 14. Ookeanid ja mereressursid
        • 15. Maa ökosüsteemid
        • 16. Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid
        • 17. Üleilmne koostöö
        • 18. Kultuuriruumi elujõulisus
    • Piirkonnad
    • Rakendused
    • Ruumiandmed
    • Uudised
    • Väljaanded
      • Eurostati väljaanded
      • Uuringute kokkuvõtted
    • Loendused
      • Rahvaloendus 2021
        • Rahvaloendustest Eestis
        • 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus
          • Eluruumi- ja leibkonnaankeet
          • Isikuankeet
          • Mõisted
        • 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus
          • Mõisted
      • Põllumajandusloendus 2020
    • Andmekirjaoskus
      • Küsimus24
    • Küsi statistikat
      • Tellimustöö
      • Konfidentsiaalsete andmete kasutamine teaduslikul eesmärgil
    • Metoodika ja kvaliteet
      • Statistikatööd
      • ESMS metaandmed
      • Metoodika
    • Eksperimentaalstatistika
      • Ajateenistuse läbinute tööturuseisundi analüüs
      • Õpetajate elukaar aastatel 2015–2022
    • Kiirstatistika
      • Ettevõtete kiirstatistika
      • Tööturu kiirstatistika
      • Rohepöörde trendid
      • Ukrainlased Eesti tööturul
      • Surmade kiirstatistika
      • Liikuvusanalüüs, 2019–2020
      • Tööturu kiirstatistika, 2019–2020
      • Ettevõtete kiirstatistika, 2019–2020
        • Ettevõtete käive
        • Ettevõtete tööjõukulud
  • Esita andmeid
    • Sisene eSTATi
    • Andmete esitamisest
      • Ettevõtete uuringud
        • Uus iseteenindus
        • Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)
        • EKOMAR
        • Intrastat
        • Põllumajanduse struktuuriuuring 2023
        • Taimekasvatuse uuring
        • Majandusüksuste klassifitseerimise abiinfo
        • Andmete esitamisest töötamise registrisse
      • Isiku-uuringud
        • 2025 uuringute ajakava
      • Hindade registreerimine
    • Kontrolli esitamise kohustust
    • Esitamise tähtajad
    • Küsimustikud
    • Klassifikaatorid
  • Statistikaamet
    • Meist
      • Riiklik statistika ja Euroopa statistika
      • Strateegia
        • Arengukava
        • Riikliku statistika levitamise põhimõtted
        • Andmehalduse juhtimise tegevuskava
        • Kvaliteedipoliitika
        • Personalipoliitika
      • Struktuur
      • Aastaaruanded
      • Õigusaktid
        • Loendused
      • Rahvusvaheline koostöö
        • Euroopa Liidu grantidest rahastatud projektid
        • Eesti 2021. aasta eksperthindamine
      • Tarbijauuringud
      • Riigihanked
      • Statistikanõukogu
        • Statistikanõukogu koosseis
      • Lobitegevus
      • Eesti statistika ajalugu
        • 100 aastat Eesti statistikat
        • Postmark
      • Albert Pulleritsu preemia
        • Laureaadid
      • Konkurss "Andmepärl"
        • Konkursi "Andmepärl" võitjad
        • Tutvu "Andmepärl 2024" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2023" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2022" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2021" töödega
      • Struktuurfondide toetatud projektid
        • Innofondi projekt
    • Tule meile tööle
      • Palgaandmed
      • Tule meile praktikale
    • Kalender
    • Koolitused
      • Toimunud koolitused
      • Tulevased koolitused
    • Uudiskiri
    • Andmehaldus
      • Andmehalduse põhimõtted
      • Andmehalduse teenused
      • Andmehalduse mõisted
    • Tarkvaraarendajale
      • Andmepõhine aruandlus
    • Dokumendiregister
    • Andmekaitse
    • Kontakt
  • Rahvaloendus
  • EST
  • ENG

Päise viited

  • Ligipääsetavus
  • Abi
  • Kontaktid
  • Sisene eSTATi

Leivapuru

  1. Avaleht
  2. Metoodika ja kvaliteet
  3. ESMS metaandmed
  4. Suhteuuring: turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool seda

Suhteuuring: turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool seda

1. Kontaktandmed
1.1. Organisatsioon

Statistikaamet

1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

1.3. Kontaktisiku nimi

Jana Bruns

1.4. Kontaktisiku ametinimetus

Projektijuht

1.5. Postiaadress

Tatari 51, 10134 Tallinn

1.6. E-posti aadress

jana.bruns [at] stat.ee

1.7. Telefon

6 259 306

2. Metaandmete uuendamine
2.1. Metaandmed viimati kinnitatud

03/05/2024

2.2. Metaandmed viimati uuendatud

03/05/2024

3. Statistika esitus
3.1. Andmete kirjeldus

Erinevat liiki vägivalda kogenud naiste/meeste osakaal, vägivalla juhtumitest teavitamine, teadlikkus tugiteenustest.

3.2. Kasutatud klassifikaatorid

Riikide ja territooriumide klassifikaator 3N 2021

3.3. Sektorite kaetus

Ei ole rakendatav

3.4. Mõisted ja määratlused

Soopõhine vägivald – vägivald, mis on suunatud isiku vastu tema soo (sh soolise enesemääratluse/eneseväljenduse) tõttu, või vägivald, mis mõjutab konkreetsest soost isikuid ebaproportsionaalselt

Koduvägivald – igasugune füüsiline, seksuaalne, vaimne ja majanduslik vägivald, mis leiab aset perekonnas või koduseinte vahel, sealhulgas partnerite vahel, sõltumata sellest, kas vägivallatseja elab või on elanud ohvriga samas elukohas. Lisaks partneritele ja pereliikmetele võivad koduvägivalda toime panna muud isikud, kes elavad või elasid vägivallajuhtumi toimumise ajal ohvriga samas leibkonnas (ei pea olema pereliikmed).

Soopõhise vägivalla uuring ja selle küsimustikus esitatavad sõelküsimused puudutavad käitumisviise ja tegusid, mis tekitasid vastajas ebamugavust ning võisid:

- esineda ühel korral või rohkem kui ühel korral;

- väljenduda üksiku teona või ühena mitmest teost ühe vägivallajuhtumi käigus;

- olla vastaja suhtes toime pandud ühe isiku või erinevate isikute poolt kas samal korral või erinevatel kordadel.

Juhtum tähendab uuringus ühte vägivallaolukorda, mille käigus võis vastaja suhtes toimuda üks või mitu erinevat tegu. Näiteks, kui isikut rünnati tänaval, on võimalik, et ta vägistati ja teda löödi (üks juhtum, mitu tegu).

Korduv vägivald (mitu juhtumit) on sama(de) isiku(te) korduvalt toime pandud samalaadsed vägivallajuhtumid; kui sama(d) käitumisviis(id) sai(d) isikule osaks samades olukordades ja tõenäoliselt sama(de) isiku(te) poolt rohkem kui ühel korral. Näiteks: naist peksis tema partner mitu korda kuus enam kui kolme aasta jooksul.

Lähedane inimene on mõeldud kõige laiemas tähenduses (nt. sõber, sugulane jne), kuid arvesse lähevad ainult isikud, kes ei kuulu vastaja leibkonda.

Pereliikmed on veresugulased ehk vanemad ja lapsed ning teised lähisugulased, kes võivad elada nii vastajaga koos kui ka temast eraldi; samuti teised leibkonnaliikmed ja abielu või lapsendamise kaudu seotud sugulased: isa/ema/lapsed, õed-vennad, vanavanemad, tädid, onud, tädi/onu lapsed, õdede-vendade lapsed, hõimlased jne.

Sõbrad on need, kellega vastajale meeldib koos aega veeta ja kellele ta räägib isiklikke asju.

Vägivalla liigid:

Kiusav jälitamine on Istanbuli konventsiooni kohaselt „teise isiku vastu suunatud tahtlik tegu, mille puhul teist isikut korduvalt ähvardatakse ning mis paneb teise isiku oma turvalisuse pärast muret tundma“.

Ähvardamine – teise isiku tahtlik hirmutamine sõnadega, nii et tal tekib hirm saada viga, vaimselt kannatada või majanduslikku kahju

Seksuaalne ahistamine töökohal – sugulise iseloomuga verbaalne, mitteverbaalne või füüsiline soovimatu käitumine, mille eesmärgiks või tagajärjeks on isiku väärikuse riivamine, eriti hirmutava, vaenuliku, heidutava, alandava või ründava õhustiku tekitamine

Vaimne vägivald on Istanbuli konventsiooni järgi inimese „psüühilist terviklikkust tõsiselt kahjustav tahtlik tegu, mis pannakse toime sundi või ähvardusi kasutades“. Seda tüüpi vägivald hõlmab erinevaid käitumisviise, mis liigituvad emotsionaalseks väärkohtlemiseks ja kontrollivaks käitumiseks, ning selle alla on lisatud ka majanduslik vägivald, mis võib vaimse vägivallaga seotud olla.

Füüsiline vägivald – kehalise vigastuse tekitamine otsese ja õigusvastase füüsilise jõu rakendamisega. EU-GBV uuringus mõistetakse füüsilise vägivalla teona täiendavalt vägivaldset käitumist, millega tekitatakse nii vigastusi kui ka hirmu

Seksuaalvägivald on:

- sugulise iseloomuga teona mingi kehaosa või eseme viimine teise isiku tuppe, pärakusse või suhu ilma teise isiku nõusolekuta;

- muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine teise isiku suhtes ilma tema nõusolekuta;

- teise inimese sundimine sugulise iseloomuga tegudele kolmanda isikuga ilma tema nõusolekuta.

Teisisõnu on seksuaalvägivald igasugune sugulise iseloomuga soovimatu või isikut kahjustav käitumine tema tahte vastaselt, sealhulgas vägistamine, vägistamiskatse ja muud sugulise iseloomuga teod (nt intiimkehaosade puudutamine ilma nõusolekuta, sugulise iseloomuga soovimatuteks tegudeks sundimine jõu või ähvardamise abil, sugulise iseloomuga alandavad või alavääristavad teod jne).

Vägistamine – inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumine, muu hulgas kasutades füüsilist vägivalda või kasutades ära ohvri seisundit, milles ta ei olnud võimeline keelduma või allus hirmu tõttu

Praeguse või endise partneriga seotud vägivald – praeguse või endise partneri toime pandud vaimne (sh majanduslik) vägivald, ähvardamine, füüsiline vägivald või seksuaalvägivald sõltumata ohvri vanusest (viimase) vägivallajuhtumi toimumise ajal

Suhteväline vägivald – mõne teise mehe või naise (mitte praeguse ega endise partneri) toime pandud ähvardamine, füüsiline vägivald või seksuaalvägivald, mille toimumise ajal oli ohver 15-aastane või vanem

Lapsepõlves kogetud vägivald – vanemate toime pandud füüsiline vägivald, ükskõik kelle toime pandud seksuaalvägivald ja vanematevahelise vägivalla pealtnägemine enne 15-aastaseks saamist. Vanemad on isikud, kes vastajat kasvatasid. „Ema“ võib tähendada nii bioloogilist ema kui ka võõrasema, kasuema või vanaema. Sama kehtib võõrasisa, kasuisa või vanaisa kohta, kes võib olla „isa“, kui vastaja ei kasvanud bioloogilise isaga.

Vägivallatsejad:

Partnerid (praegused ja endised) – isikud, kes on praegu või on olnud abielus, registreeritud kooselus või vabaabielus; isikud, kes on vabas suhtes või käivad kohtingutel; isikud, kelle abielu on lahutatud või tühistatud; või isikud, kes on ametlikult või mitteametlikult kokku leppinud sõlmida abielu (kihlunud) või kooselu

Praegune partner – partner, kellega vastaja on seaduslikus abielus ja kellega vastajal on praegu paarisuhe. See võib olla ka isik, kellega vastaja on vabaabielus ja koos elab, kuid kellega pole seaduslikus abielus ega registreeritud kooselus; või isik, kes ei ole vastajaga vabaabielus ega ela temaga koos, kuid kellega vastajal on paarisuhe

Meessoost/naissoost endine partner on iga partner, kellega vastaja enam suhtes ei ole, kuid kellega tal on varasemalt olnud paarisuhe.

Meessoost/naissoost sugulane võib olla veresugulane ehk vanem, laps ja muu veresugulane, kes võib elada nii vastajaga koos kui eraldi; samuti muu leibkonnaliige või abielu või lapsendamise kaudu seotud sugulane (nt õed-vennad, vanavanemad, tädid, onud, tädi/onu lapsed, õdede-vendade lapsed, hõimlased jne).

Meessoost/naissoost sõpra/perekonnasõpra/koolikaaslast/kolleegi tuleb mõista kõige laiemas tähenduses. Näiteks sõbrad on inimesed, kellega vastajale meeldib koos aega veeta ja kellele ta räägib isiklikke asju. Kolleeg, töökaaslane on keegi, kes töötab samas asutuses, tavaliselt sarnasel ametikohal või samal astmel.

Meessoost/naissoost juhendaja/ülemus/professor/õpetaja on mõeldud kõige laiemas tähenduses ehk juhtivas ametis isik, kellele töötaja allub või kes tööd juhib.

Meessoost/naissoost isik, kellel on võim – isik, kellel on ühiskonnas eelispositsioon (autoriteet või võim) ja seeläbi teise isiku üle mõjuvõim, mida on võimalik ära kasutada. Näiteks politseiametnik, preester, arst, jne.

Meessoost/naissoost muu tuttav isik hõlmab kõiki ülejäänud vastajale tuttavaid isikuid, keda pole nimetatud teistes tüüpides, st naaber, klient, lapse koolikaaslase vanem jne. Ka seda mõistet tuleb tõlgendada kõige laiemas tähenduses.

Meessoost/naissoost võõras isik – vastajale täiesti tundmatu isik. Vastaja teab antud isiku sugu (erinevalt tüübist „Muu, ei tea, kas mees või naine“).

Meessoost/naissoost muu isik on avatud vastusega variant, kus vastaja saab soovi korral täpsustada, kes see „(meessoost/naissoost) muu isik“ on. See variant valitakse, kui vastaja ei leia pakutud valikute seast sobivat vägivallatseja tüüpi.

Muu, ei tea, kas mees või naine võib olla näiteks tundmatu Facebooki vms sotsiaalmeedia kasutaja, kes avaldas vastaja kohta piinlikkust tekitavat teavet või ähvardas vastajat sotsiaalmeedias. Kuigi seda vägivallatsejat võiks nimetada ka „võõraks isikuks“, ei saa teda ilma sugu teadmata määratleda kui „võõras meessoost isik“ või „võõras naissoost isik“.

3.5. Statistiline üksus

Isik

3.6. Statistiline üldkogum

Uuritavasse üldkogumisse kuuluvad kõik alaliselt Eestis elavad, v.a institutsioonides (lastekodudes, hooldekodudes, kloostrites jms) viibivad elanikud vanuses 18–74 aastat.

FREIM

3.7. Vaadeldav piirkond

Kogu Eesti

3.8. Ajaline kaetus

2023

3.9. Baasperiood

Baasperiood suhteuuringu tulemustes on aasta 2022

4. Mõõtühik

Inimesed – arv, protsent

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus
6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

7. Konfidentsiaalsus
7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

8. Avaldamispõhimõtted
8.1. Avaldamiskalender

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMF-i põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile

Kalender

8.3. Tarbijate juurdepääs

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Otsustamisel

10. Kättesaadavus
10.1. Pressiteated

Uudistega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

10.2. Väljaanded

10.3. Andmebaas

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Õigus ja turvalisus/ Õigus ja turvalisus“ tabelites.

10.4. Juurdepääs üksikandmetele

Andmestik on kättesaadav üksikandmetena, tellides ligipääsu Statistikaameti teadlastebaasile. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord

10.5. Muu levitamine

10.6. Metoodikadokumendid

10.7. Kvaliteedidokumendid

11. Kvaliteedijuhtimine
11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

12. Asjakohasus
12.1. Tarbijate vajadused

Peamised GBV uuringu tulemuste kasutajad Eestis on:

- Sotsiaalministeerium

- Justiitsministeerium

- ohvrite ja vägivallatsejatega töötavad organisatsioonid ja mittetulundusühingud

- teadlased erinevatest teadusasutustest

12.2. Tarbijate rahulolu

12.3. Täielikkus

Istanbuli konventsiooni Artikkel 11 – Andmekogumine ja uurimused

1. Konventsiooni rakendamiseks kohustuvad konventsiooniosalised:

a. koguma korrapäraste ajavahemike tagant liigitatud statistilisi andmeid kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormidega seotud juhtumite kohta;

b. toetama käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide uurimusi, et selgitada välja vägivalla algpõhjused ja tagajärjed, vägivallajuhtumid ning süüdimõistmiste osakaal, samuti konventsiooni elluviimiseks rakendatavate meetmete tõhusus.

2. Konventsiooniosalised püüavad korrapäraste ajavahemike tagant viia läbi elanikkonna küsitlusi, et hinnata kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide esinemissagedust ja arengusuundumusi.

3. Konventsiooniosalised varustavad artiklis 66 viidatud ekspertgruppi käesoleva artikli kohaselt kogutud informatsiooniga, et ergutada rahvusvahelist koostööd ning võimaldada rahvusvahelisi võrdlusuuringuid.

4. Konventsiooniosalised tagavad, et käesoleva artikli kohaselt kogutud informatsioon oleks avalikkusele kättesaadav.

Suhteuuring täidab kõiki Istanbuli konventsiooni artikli 11 nõudeid.

13. Täpsus ja usaldusväärsus
13.1. Üldine täpsus

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud ning hinnangute valikuvead avaldatakse statistika andmebaasis.

13.3. Valikust sõltumatu viga

Mõõtmisvead võivad tuleneda ankeedist (küsimuste sõnastusest, ankeedi ülesehitusest), vastajatest, küsitlejast ja andmekogumisviisist. Kuigi sotsiaaluuringutes ei ole võimalik kõiki seda tüüpi mõõtmisvigu vältida, on Statistikaamet püüdnud neid vähendada nii palju kui võimalik. Näiteks on küsimuste sõnastusi ning tõlkeid testitud kognitiivsete intervjuude abil. Ankeedi ülesehitust on testitud pilootuuringu käigus nii Eestis kui ka mitmes teises Euroopa riigis. Küsitlejatele on tehtud põhjalik koolitus, et nende mõju vastamisele oleks minimaalne. Andmekogumisviisist tulenevat viga aitab vähendada see, et andmeid kogutakse kolmel viisil: silmast silma intervjuu, telefoniintervjuu, veebis isetäidetav ankeet.

Andmeid kontrollitakse kolmes etapis: intervjuu ajal tehtav esmane sisestuskontroll sülearvutis, kontoris tehtav teisene laekunud andmete kontroll ning viimaks andmepuhastus.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus
14.1. Ajakohasus

Andmed avaldati 11.10.2023

14.2. Õigeaegsus

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus
15.1. Geograafiline võrreldavus

Samal ajal Eestiga teeb suhteuuringu andmekorjet 19 Euroopa Liidu liikmesriiki. Kuna kõik riigid kasutavad unifitseeritud küsimustikku ning uuringu metoodikat, siis suhteuuringu andmeid võib riigiti omavahel võrrelda. Kuna kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei tee suhteuuringu andmekorjet, on kaks rahvusvaheliselt inimõiguste ja naistevastase vägivalla ennetamisega tegelevat organisatsiooni, FRA ja EIGE, otsustanud ülejäänud riikides aastatel 2023–2024 andmekorjet ise teha. Eesmärk on saada võrreldavaid andmeid kogu Euroopa Liidu kohta.

15.2. Ajaline võrreldavus

Ajaline võrdlus suhteuuringus puudub, kuna see on esimene uuringulaine, mis on teostatud praeguse metoodika alusel.

15.3. Valdkonnaülene sidusus

Uuringust saadud näitajaid ei ole võimalik võrrelda teistest allikatest pärit samalaadsete näitajatega, kuna vägivallajuhtumite alaraporteeritus on tõestatud varasemate uuringute käigus.

15.4. Sisemine sidusus

Statistikatöö raames avaldatud andmed on omavahel sidusad

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon
17.1. Andmete revisjoni põhimõtted

17.2. Andmete revisjoni praktika

18. Statistiline töötlemine
18.1. Lähteandmed

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Uuritavasse üldkogumisse kuuluvad kõik alaliselt Eestis elavad inimesed vanuses 18 kuni 74 aastat. Valim võetakse süstemaatilise valiku teel rahvastiku statistilisest registrist, eelnevalt sorteerides inimesed kihtidesse soo ja vanuse järgi. Leibkonnast võib valimis olla ainult üks inimene. Uuringu koguvalim on 16 700 inimest.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Isikute kõrgeima omandatud haridustaseme kohta saadi andmed Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS).

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

18.2. Andmete kogumise sagedus

Suhteuuringu lainete sagedust ei ole rahvusvahelisel tasemel otsustatud.

18.3. Andmete kogumine

Andmete kogumise meetod on silmast silma intervjuu (CAPI), telefoniintervjuu (CATI) või veebiintervjuu (CAWI). Viimast täidavad vastajad iseseisvalt, silmast silma ja telefoniintervjuud viivad läbi asjakohase väljaõppe saanud Statistikaameti küsitlejad. Andmete kogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on disainitud küsitlejale arvutis täitmiseks.

18.4. Andmete valideerimine

18.5. Andmete koostamine

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine, mediaan, dispersioon jne) arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

18.6. Korrigeerimine

Ei korrigeerita

19. Märkused

Uuringus eristatakse vägivallajuhtumeid, mis on pandud toime:

- viimase 12 kuu jooksul

- 1 kuni 5 aastat tagasi

- üle 5 aasta tagasi

Kontaktid

+372 625 9300
stat [at] stat.ee

Liitu uudiskirjaga

Liitudes uudiskirjaga, nõustud meie privaatsustingimustega Statistikaameti privaatsustingimused

Küpsiste sätted
EL Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid