Piirkondlik areng

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Mihkel Servinski

Juhtivanalüütik

Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi

mihkel.servinski@stat.ee

625 8472

28/10/2021

28/10/2021

Statistikatöö sisaldab andmeid, mille põhjal on võimalik välja töötada regionaalarengu strateegiaid kohalikul ja riigi tasandil, samuti saab nende põhjal kavandada regionaalset arendustööd ning jälgida regionaalpoliitika mõju.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)

Statistikatööga on kaetud põhilised statistikavaldkonnad – keskkond, rahvastik, majandus ja sotsiaalelu.

Statistikatöö põhimõiste on piirkondlik statistika. Piirkondade määratlemisel on aluseks Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, mille järgi jaguneb Eesti territoorium haldusüksusteks ja asustusüksusteks. Haldusüksused on maakonnad, linnad ja vallad. Vald ja linn jagunevad asustusüksusteks. Asustusüksused on asulad, milleks on linnad, külad, alevikud ja alevid.

Avaldatakse mitmesugust statistikat omavalitsusüksuste, maakondade ja Eesti piirkondlike üksuste statistilise klassifikaatori (EPS) piirkondade kohta. Osa näitajate puhul on võimalikud töötlused ka väiksemate piirkondade kohta, näiteks brutotulu kandis või linnaosas.

Ei ole rakendatav

FREIM

Ei ole rakendatav

Kogu Eesti

Piirkondlikud üksused

Omavalitsusüksused

Maakonnad

Linnaline asustuspiirkond, väikelinnaline asustuspiirkond, maaline asustuspiirkond

2013–… (tabelid RR300, RR302, RR306, ST004)

2017–… (tabelid EH44U, EH46U, EH47U, JS41U, JS45U, KK071, KK073,RV063U, RV06U)

2018–… (tabelid TT064, TT065, TT066)

Ei ole rakendatav

Mõõtühik vastavalt näitajale (kohalik eelarve eurodes, maakatastri andmed hektarites jne)

Aasta

Kuu

Kvartal

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)

MUUD ÕIGUSAKTID

Riikliku statistika seadus

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu Statistikaamet (Eurostat)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Ei ole rakendatav

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Kvartal

Kuu

Pressiteade „Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu“ mais. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudiskiri.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Ehitus / Ehitus- ja kasutusload“ tabelites:

EH44U: Kasutusse lubatud eluruumid tubade arvu ja 2017. aasta haldusreformi järgse piirkonna/haldusüksuse järgi (uusehitus)

EH46U: Kasutusse lubatud eluruumid elamu tüübi ja 2017. aasta haldusreformi järgse piirkonna/haldusüksuse järgi (uusehitus)

EH47U: Kasutusse lubatud mitteelamud tüübi ja 2017. aasta haldusreformi järgse piirkonna/haldusüksuse järgi (uusehitus),

valdkonna „Majandus / Rahandus / Valitsemissektori rahandus / Kohalike omavalitsuste eelarve“ tabelites RR300, RR302 ja RR306,

valdkonna „Keskkond / Loodusvarad ja nende kasutamine / Maakasutuse muutumine“ tabelites:

KK071: Maakatastrisse kantud maa piirkonna/haldusüksuse järgi, 31. detsember, haldusjaotus seisuga 01.01.2018

KK073: Maakatastrisse kantud maa jaotus sihtotstarbe liigi järgi, 31. detsember, haldusjaotus seisuga 01.01.2018,

valdkonna „Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Demograafilised põhinäitajad“ tabelites:

RV063U: Ülalpeetavate määr piirkonna/haldusüksuse järgi, 1. jaanuar, haldusjaotus seisuga 01.01.2018

RV06U: Demograafiline tööturusurveindeks piirkonna/haldusüksuse järgi, 1. jaanuar, haldusjaotus seisuga 01.01.2018,

valdkonna „Sotsiaalelu / Sissetulek“ tabelis:

ST004: Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu ja brutotulu saajad piirkonna/haldusüksuse, soo ja vanuserühma järgi, haldusjaotus seisuga 01.01.2018,

valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Töötud / Lühiajastatistika“ tabelites:

TT064: Registreeritud töötud piirkonna/haldusüksuse järgi, haldusjaotus seisuga 01.01.2018 (kuud)

TT065: Registreeritud töötud piirkonna/haldusüksuse, soo ja vanuserühma järgi, haldusjaotus seisuga 01.01.2018 (kuud)

TT066: Registreeritud töötud piirkonna/maakonna ja haridustaseme järgi, haldusjaotus seisuga 01.01.2018 (kuud),

valdkonna „Sotsiaalelu / Sotsiaalne kaitse / Sotsiaalabi / Toimetulekutoetused“ tabelites SK410, SK430 ja SK440

ning valdkonna „Sotsiaalelu / Õigus ja turvalisus / Päästeteenistus“ tabelites JS41U ja

JS45U.

Ei ole rakendatav

Juhtimislaud

Puuduvad

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

Maaeluministeerium

Keskkonnaministeerium

Päästeamet

Maksu- ja Tolliamet

Maa-amet

Eesti Töötukassa

Ehitisregister

Kohalikud omavalitsused

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Vastab reeglitele

Lähteandmete täpsust kontrollitakse.

Ei ole rakendatav

Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikaid ja uuringuprotsessi, nt võttes kasutusele arvutipõhise hinnaandmete kogumise, mis aitab vältida kodeerimis- ja trükivigu.

Andmete avaldamine toimub vastavalt avaldamiskalendris kavandatule.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on Eestis geograafiliselt võrreldavad juhul, kui haldusüksuse piirid ei ole muutunud (vt selgitust ajalise võrreldavuse osas).

2017. aasta haldusreform katkestas omavalitsusüksuste aegread, sest omavalitsusüksuste piiride muudatusi oli väga palju. Andmebaasi kasutades on oluline jälgida, mis seisuga on esitatud haldusjaotus. Statistika omavalitsusüksuste kohta omavalitsusüksuste piirides peale haldusreformi on ajaliselt võrreldav.

Statistikaamet on 34 näitaja puhul teinud tagasiulatuva arvestuse omavalitsusüksuste uute piiridega. Nende näitajate ulatuses on võrreldav aegrida pikem (vastavalt konkreetsele näitajale). Võrreldav aegrida on pikem ka nende omavalitsusüksuste puhul, kus haldusreformi käigus haldusüksuse piirid ei muutunud (näiteks Tallinn ja Viljandi linn). Pikemate aegridade puhul on oluline näitajate arvutamisel järgida võimalikke metoodilisi muutuseid. Eelkõige rahvastikustatistika puhul, sest selles valdkonnas on metoodilised muutused olnud suhteliselt suured.

Statistikaameti (SA) palgastatistika ning Maksu- ja Tolliameti (MTA) palgatöötaja brutotulu andmed ei ole võrreldavad. Metoodikate vahel on kolm peamist erinevust.

1. Tasuliigid

SA avaldatav keskmine palk sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöötasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud.

MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud väljamakseid, mis on seotud töösuhtega. Näiteks ei sisalda MTA andmed erinevalt SA andmetest erisoodustusi.

2. Ajaline nihe

SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised.

Tekkepõhise arvestuse puhul kajastatakse tehingud toimumise hetkel, hoolimata sellest, kas raha on liikunud; kassapõhise arvestuse puhul kajastatakse tehingud vastavalt raha laekumisele ehk siis, kui tulu- ja sotsiaalmaks on deklareeritud (deklaratsioon esitatakse, kui tasu välja makstakse). Seega on detsembris teenitud palk SA arvestuse kohaselt teenitud detsembris, ent MTA arvestuses teenitud jaanuaris, kui see välja makstakse.

3. Töötajate arv

SA keskmine brutokuupalk on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse järgmiselt: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (näiteks kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.

MTA võtab arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, olenemata sellest, kas väljamakse on isikule tehtud täis- või osalise tööaja eest.

Andmed on sisemiselt sidusad. Välditud on sisult lähedaste andmete ühtemoodi nimetamist. Mõne näitaja puhul võivad erineda Eurostati ja Statistikaameti avaldatud andmed. Tegemist on metoodiliste probleemidega.

–

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Administratiivsetest allikatest saadakse järgmised haldusüksuste (maakond, linn ja vald) kohta käivad andmed:

Maa-ametist maakatastrisse kantud maa ja selle jaotus omandivormi, maareformi aegse omandamisviisi ja sihtotstarbe liigi järgi

Maksu- ja Tolliameti vormi TSD lisast 1 palgatöötajate kuu keskmine brutotulu

Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemist kohalike eelarvete põhitegevuse tulud ja kulud, sh füüsilise isiku tulumaksu laekumine kohaliku omavalitsuse eelarvesse, riigieelarve tasandus- ja toetusfond, põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine, kohalike omavalitsuste netovõlakoormus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistrist kasutusse lubatud eluruumid, kasutusse lubatud mitteelamud

Sotsiaalministeeriumist toimetulekutoetused

Töötukassast registreeritud töötud

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistrist raamatupidamise aastaaruande esitanud äriühingute arv ning nende müügitulu. Andmed pole Statistikaameti andmebaasis avaldatud.

Päästeametist päästeteenistuste registreeritud sündmused, sh tulekahjude arv.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmeid.

Kord aastas (tabelid EH44U, EH46U, EH47U, JS41U, JS45U, KK071, KK073, RR300, RR302, RR306, RV063U, RV06U, SK410, SK430, SK440, ST004)

Kord kuus (tabelid TT064, TT065, TT066)

Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ei ole rakendatav

Puuduvad