Materjali- ja energiatõhusus

Ühiskond mõjutab keskkonda, ammutades sealt ressursse ja energiat ning tekitades jäätmeid ja heitmeid. Loodusvarasid on tähtis kasutada kestlikult, hoides keskkonda ja säästes ressursse, et säiliks ökoloogiline tasakaal ja tagatud oleks majanduskasv.

Keskkonna valdkonna arvepidamise koostamine majandusstatistika põhimõtetel annab võimaluse koostada kombineeritud analüüse tootmise, ressursi- ja energiakasutuse, emissiooni ja keskkonnamaksude kohta. Andmete kombineerimine võimaldab hinnata majanduse mõju keskkonnale ja keskkonna panust majandusse. Selliste analüüside tulemusena saadud näitajad on palju informatiivsemad kui vaid ühe valdkonna näitajad.

Üldsus tunneb üha rohkem huvi keskkonnanäitajate vastu. Need on abiks otsuste tegemisel, meetmete rakendamisel või leevendamisel, arengukavade ja valdkondlike tegevuskavade seirel, ringmajanduse arendamisel, valdkonna poliitika kujundamisel ja laiemalt riigi jätkusuutlikkuse seirel.

Tehnoloogia on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt arenenud, tootmine muutunud energia- ja materjalitõhusamaks ning mitmekülgsemaks. Materjali- ja energiabilansside põhjal koostatud näitajate abil saab iseloomustada majanduse materjali- ja energiakasutust ning ressursitõhusust. Materjali- ja energiatõhususe statistika annab ülevaate järgmiste näitajate kohta:

  • kui oskuslikult ja efektiivselt kasutatakse ressursse kodumaal;
  • kui palju luuakse lisandväärtust ühe kilogrammi kasutatud füüsiliste ressursside kohta;
  • kui suur on sisemajanduse kogutoodang ühe tarbitud energiaühiku kohta;
  • kui palju kasutatakse kohalikku tooret;
  • kui palju on majandus kokku materjali tarbinud;
  • kui suur on kohaliku toorme kasutus elaniku ja pindalaühiku kohta;
  • milline on füüsilise väliskaubanduse tasakaal.
  • millistel tegevusaladel tarbitakse energiat enim.

Andmeid on vaja riigi arengu kavandamiseks, kestva ja konkurentsivõimelise energeetika kujundamiseks, ringmajanduse tegevuskava ja laiemalt riigi jätkusuutlikkuse seireks.

Kodumaine materjalitarbimine 36,86 miljonit tonni
5,7%
2022
Ressursitootlikkus 0,70 eurot kg kohta
-5,4%
2022
Kodumaise toorme kasutus elaniku kohta 30,2 tonni
4,9%
2022
Füüsilise väliskaubanduse tasakaal -3,94 miljonit tonni
-12,3%
2022
Pindala kasutusintensiivsus, kodumaise toorme kasutus 0,9 kg/km²
5,9%
2022
Energiatootlikkus 4,2 eurot kilogrammi õliekvivalendi kohta
-4,5%
2022
Kodumaise toorme kasutus | 2013–2022
Füüsilise väliskaubanduse tasakaal | 2013–2022
Kodumaise toorme kasutus elaniku kohta | 2013 – 2022
Ühik: tonni
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Vahetu materjalisisend elaniku kohta 38,50 37,30 36,80 36,10 42,50 45,10 41,50 40,00 41,40 40,50
Kodumaine materjalitarbimine elaniku kohta 28,40 27,10 26,90 26,00 30,80 31,90 28,60 27,30 26,20 27,30

Kõige enam energiat tarbivad tegevusalad | 2016 – 2021
Ühik: TJ
2016 2017 2018 2019 2020 2021
Tootmistegevusalad kokku 187 644 200 601 208 050 172 198 156 071 165 269
Põllumajandus 4 802 5 013 5 370 4 858 4 750 3 920
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine 3 186 3 432 3 479 3 590 4 120 3 500
Paberi ja pabertoodete tootmine 2 772 3 182 3 276 2 709 2 693 3 717
Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine 6 902 11 032 9 964 10 239 10 210 11 545
Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 3 329 4 241 4 739 4 292 1 622 1 567
Elektrienergia-, auru- ja kuumaveevarustus 98 796 107 194 103 081 69 496 54 047 59 145
Ehitus 5 994 6 309 6 010 5 982 8 053 6 526
Maismaatransport 13 188 13 648 26 946 24 441 27 153 29 187
Veetransport 10 810 6 004 6 171 4 850 4 290 3 893
Kinnisvaraalane tegevus 4 501 4 150 4 399 4 395 4 150 4 102
Kodumajapidamiste tarbimine 53 297 53 267 53 615 53 923 51 748 52 535
Kodumajapidamiste kütmine / jahutamine 35 750 36 363 36 718 36 799 36 871 37 484
Kodumajapidamiste transport 13 232 12 533 12 606 12 462 10 370 10 044
Kodumajapidamiste muud tegevused 4 315 4 372 4 292 4 662 4 507 5 008
KOKKU 240 941 253 868 261 665 226 121 207 818 217 805

Blogi

Tarbimisel on silmaga nähtamatu jalajälg (parandatud 26.04.2021)

Mida enam kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurema jalajälje endast keskkonda maha jätame. Energia jalajälg näitab, kui palju energiat kulub tootmisele ja tarbimisele. Väiksema jalajälje jätmiseks on tootjatel võimalik vähendada tootmisprotsessis kasutatavat energiat, tarbijad saavad vähendada tarbimist ja valida selliseid kaupu, mille tootmine on energiatõhusam.
Loe edasi 15. aprill 2021
Blogi

Kuue aastaga kuusteist korda rohkem päikeseenergiat

Inimesed muudavad oma kodusid aina energiatõhusamaks. Maju renoveeritakse ja soojustatakse ning soetatakse energiasäästlikumaid seadmeid. Viimastel aastatel on senisest veelgi enam ka soojuspumpadesse ja päikesepaneelidesse investeeritud.
Loe edasi 11. detsember 2020

23. veebruaril  töötab statistikaameti infotelefon kella 12-ni. Head Eesti Vabariigi aastapäeva!