ESMS metaandmed
Otsingu tulemused
Valdkond
Mis uuring see on? Tarbijabaromeetri uuring mõõdab tarbijate kindlustunnet. Uuring kajastab Eesti elanike hinnanguid riigi majandusliku olukorra, hindade muutuse, töötuse, püsikaupade ostude, säästude ja suuremate ostukavatsuste kohta. Uuringut tehakse kõikides Euroopa Liidu riikides. Uuring on üks viiest konjunktuuribaromeetrist (ülejäänud neli on ettevõtete uuringud). Kelle tellimusel uuringut korraldatakse? Statistikaamet korraldab tarbijabaromeetri uuringut alates 2026. aasta maist. Uuringut tehakse Euroopa Liidu ühisprogrammi „Joint Harmonised EU Programme of Business and Consumer Surveys
Keskmine palk tõusis aastaga 5,6%
Kuupäev 05.03.2026
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul palgakasv 2025. aastal aeglustus. „Olgugi et palgakasv ei olnud 2025. aastal enam nii suur kui eelnevatel aastatel, tõusis brutokuupalk siiski kõikides maakondades. Kõige suuremat kasvu oli näha Valga-, Põlva- ja Raplamaal, kus aastane palgatõus oli üle 6,5%,“ lausus Vaikmets. Vaikmets kirjeldas, et kõige kõrgem brutokuupalk oli 2025. aastal Harju maakonnas (2336 eurot), kus palk kasvas aastaga 5,3% ja Tartu maakonnas (2112 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,9%. „Harjumaa keskmine palk oli kõrgeim Tallinnas (2451 eurot), Tallinnast
Sisuleht
Sisuleht
Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori uus versioon EMTAK 2025, mis on kohandatud tänapäeva majanduskeskkonnale ja tegevusaladele. Statistikaamet hakkab uue klassifikaatori järgi andmeid avaldama 2026. aastast järk-järgult. Statistiliste andmete võrreldavuse tagamiseks kasutatakse statistika arvutamisel ja avaldamisel ühtseid klassifikaatoreid. Majandustegevusalade liigitamisel rakendatav Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) on ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Neli esimest taset on üle võetud Euroopa Ühenduse
Valdkond
Mis uuring see on? Suhteuuring annab ülevaate Eesti inimeste hinnangust suhetele kodus, tööl ja mujal. Uuringuga saadav teadmine võimaldab meil hinnata inimsuhete heaolu ja turvalisust ning selle teabe põhjal saab riik elanikke parimal viisil aidata. Samuti saame küsitlusest teada, kui kaugel on Eesti ühiskond inimõiguste ja sotsiaalpoliitika arengus ning milline on meie positsioon võrreldes teiste riikidega. Uuring toimub usaldusväärse ja võrreldava metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Kelle tellimusel uuring korraldatakse? Suhteuuringu peamised avaliku huvi esindajad on
Innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis aina kasvab
Kuupäev 08.06.2026
Artikkel
Ettevõtete innovatsiooniuuringut viiakse Euroopa riikides läbi iga kahe aasta tagant, värskeim uuring toimus aastate 2022–2024 kohta. Innovatsioon ehk uuendustegevus tähendab uue või oluliselt täiustatud toote või teenuse turuletoomist või uuendatud äriprotsessi kasutuselevõtmist. Toote või protsessi uuendamine võib seisneda uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamises, olemasoleva ja kasutatava tehnoloogia uudses kombineerimises või ettevõtte käsutuses olevate teadmiste rakendamises. Statistikaameti analüütiku Hanno Evardi sõnul nähtub uuringu andmetest, et innovaatiliste ettevõtete roll
Keskmine palk oli esimeses kvartalis 2135 eurot
Kuupäev 02.06.2026
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul jäi palgakasv stabiilse 5–6% piiresse. „Aastases võrdluses on palgakasvust osa saanud kõik maakonnad, enim aga Rapla- ja Järvamaa, kus brutopalga kasv jäi 7% piiresse. Kõige vähem tõusis palk Viljandi- ja Tartumaal, kus palgakasv jäi 5% piiresse,“ täpsustas Vaikmets. Kõige kõrgem brutokuupalk oli esimeses kvartalis jätkuvalt Harjumaal (2405 eurot), kus töötasu kasvas aastaga 6,3%, ja Tartumaal (2129 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,3%. „Kui vaadata eraldi ka Tallinna näitajaid, siis pealinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk
Majandus kasvas neljandat kvartalit järjest: SKP suurenes esimeses kvartalis 2,4%
Kuupäev 29.05.2026
Artikkel
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuhi Robert Müürsepa sõnul nägime üle 2% majanduskasvu viimati 2022. aasta esimeses kvartalis. „SKP suurenes esimeses kvartalis neljandat kvartalit järjest,“ lisas Müürsepp. „Valdav osa tegevusaladest mõjutasid majandust esimeses kvartalis positiivselt, kuid pigem tagasihoidlikult,“ kommenteeris Müürsepp ja lisas, et kolmandat kvartalit järjest mõjutas majanduskasvu enim töötlev tööstus, mille lisandväärtus suurenes 7%. Suur mõju oli ka haldus- ja abitegevusel, mille lisandväärtus kasvas 11,6%. Järgnevate tegevusalade panus jäi
Valdkond
Kultuuritegevused mängivad paljude Eesti inimeste igapäevaelus suurt rolli. Aga kui suurt täpsemalt? Kultuuris osalemise uuring annab ülevaate sellest, kuidas Eesti inimesed kultuurielus osalevad, millised on nende huvid ja harrastused ning kuidas kultuuritegevused elanikerühmiti erinevad. Tänu uuringule saab kultuuriministeerium teha järeldusi selle kohta, kui paljusid inimesi mõjutavad kultuurivaldkonna poliitilised otsused ja milline võib olla nende otsuste majanduslik mõju. Samuti saab ministeerium otsustada, millist kultuuritegevust tuleb rohkem toetada ja milliste valdkondade
22. juunil töötab statistikaameti infotelefon kella 13.00-ni. 23. ja 24. juunil on infotelefon suletud. Häid pühi!