Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eesti elanik unistab autost ja igatseb välismaale

Kuupäev 08.04.2010
Artikkel
Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu

Eestist väljaränne mullu vähenes

Kuupäev 22.05.2015
Artikkel
Eestist rändas 2014. aastal välja 4637 ja Eestisse saabus elama 3904 inimest, teatab Statistikaamet. Väljaränne oli eelneva kolme aastaga võrreldes ligi 30% väiksem.

Sport

Valdkond
Spordiharrastajaid on üha rohkem ja nende osatähtsus elanikkonnas kasvab pidevalt. Igaüks võib leida endale meeldiva spordi- ja liikumisala, olgu see kerge metsajooks, rühmatrenn spordiklubis, pallimäng või jõusaalitreening. Eesti on seadnud eesmärgi, et aastaks 2030 tegeleb meil liikumise ja spordiga vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Tervislik eluviis lisab tervena elatud aastaid ja pikendab eluiga. Spordistatistikast saab teada, kui palju on liikumisharrastajaid; kes on keskmine spordiharrastaja; mis spordialad on kõige populaarsemad; kui palju on olümpiaalade harrastajaid; kui palju on

Suurandmed statistikas

Kuupäev 25.08.2016
Artikkel
Et statistikas on andmete kogumine kõige ressursimahukam protseduur, on suurandmete kasutamine statistikutele väga ahvatlev, eriti juhul, kui õnnestuks suurandmetega asendada uuringute või loenduste käigus kogutavaid andmeid. Samas on oluline selgeks teha suurandmete rakendatavuse piirid – tegemist pole universaalse meetodiga, mis asendaks kõike varasemat.

Mis saab tekkinud olmejäätmetest edasi?

Kuupäev 14.09.2018
Artikkel
Eesti elanikud on eurooplaste hulgas pigem väikesed olmejäätmete tekitajad. Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmejäätmeid aastas, Eestis 376 kg. Kui aga Euroopas on olmejäätmete kogused kas stabiliseerunud või isegi kerges langustrendis, siis Eestis kasvavad need juba mitmendat aastat. Samuti väärib märkimist Eesti elanike jäätmekäitlus: nii suurt osa kui Eestis, ei põletata olmejäätmeid kuskil Euroopas. Mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse.

Leedu rahvaloendus näitab elanikkonna kahanemist

Kuupäev 16.05.2011
Artikkel
Leedu elanikkond on viimase kümnendi jooksul kahanenud ligi 430 000 inimese võrra, selgub täna avaldatud Leedu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse esialgsetest tulemustest. Loenduse esialgsetel andmetel elas tänavu 1. märtsi seisuga Leedus püsivalt 3,0538 miljonit inimest (1,407 miljonit meest ja 1,645 miljonit naist), teatab Leedu Statistikaamet . Eelmine, 2001. aastal toimunud rahvaloendus andis riigi rahvaarvuks 3,483 miljonit, 1989. aasta rahvaloendus aga 3,674 miljonit inimest. 3,234 miljonist rahvastikuregistri andmetel Leedus püsivalt elavast inimesest õnnestus tänavu märtsist