Otsingu tulemused

Sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvutamisel arvestatakse kõiki majandustehinguid. Reaalse majanduskasvu arvutamisel tuleb arvestada hinnamuutusi. SKP nominaalnäitaja sisaldab ka hinnamõju, kuid SKP reaalnäitaja arvutamisel on see eemaldatud. Reaalne majanduskasv näitab, kui palju hüvede kogus majanduses suurenes.

Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlik taristu, tööstus ja innovatsioon“ keskendub taristu rajamisele ning industrialiseerimisele ja innovatsioonile, mis on majanduskasvu suurenemise kolm olulist alustala. Kui nendes valdkondades tegutsetakse vastupidavust, kaasamist ja säästlikkust silmas pidades, toetab majanduskasv jätkusuutlikku arengut. ÜRO tegevuskava 2030 eesmärkide hulgas on seatud eesmärk suurendada tööstuse osatähtsust tööhõives ja sisemajanduse koguproduktis, kõnealune näitaja peaks kahekordistuma vähim arenenud riikides. Tegevuskava näeb ette parandada finantsteenuste kättesaadavust

Teadus- ja arendustegevuse eesmärk on saada uusi teadmisi või seniseid uudselt rakendada. Näiteks on see uue toote või tööprotsessi täiustamine. Teadus- ja arendustegevus lõpeb, kui põhitoode on välja arendatud ja tähelepanu suunatakse tootmise planeerimisele või turu laiendamisele. Teadus- ja arendustegevuse põhitunnused on uudsus, loomingulisus, selgusetus, süsteemsus ja ülekantavus. Uudsus tähendab, et avastatakse midagi uut. Ülikoolides ja teadusasutustes tehakse selleks uuringuid. Ettevõtluses peetakse uudsuse all silmas uusi avastusi ja tehnoloogiaid, mida varem ei ole selles valdkonnas

Üleilmne eesmärk „Üleilmne koostöö“ keskendub koostööle ja partnerlusele, et saavutada säästva arengu kõik eesmärgid. See eeldab tõhusamat koostööd kõigil tasanditel nii rahvusvaheliselt kui ka igas riigis. ÜRO tegevuskavas 2030 on kõnealune eesmärk jagatud viieks alateemaks: raha, tehnoloogia, suutlikkuse suurendamine, kaubandus, süsteemiküsimused. Ennekõike tuleb tugevdada partnerlust ja tagada säästva arengu valdkonnas sidus tegevus nii riigis kui ka rahvusvaheliselt. Tähtis on saavutada avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna partnerlus, kasutades nende kogemusi ja asjaomaseid

Inimkonna üheks suuremaks väljakutseks peetakse kliimamuutust. Väidetavalt põhjustavad seda inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paiskuvad kasvuhoonegaaside heitkogused. Kliimamuutust aitavad leevendada ökosüsteemid, nagu metsad, veekogud ja sood, mis seovad õhku paisatavat süsihappegaasi. Kliimastatistika annab ülevaate kasvuhoonegaaside õhuheitmete kogusest Eestis. Nende andmete alusel näeme, mis täpsemalt on kasvuhoonegaaside tekkepõhjus. Kliimastatistika annab infot kasvuhoonegaaside heitkogustest SKP ja ühe elaniku kohta; energiasektori kasvuhoonegaaside heitkogustest; süsinikdioksiidi