Otsingu tulemused

Tänapäeva Eestis elab peale eestlaste ka muust kultuuri- ja keeleruumist inimesi. Lõimumine peaks tagama, et Eestis oleks hea elada kõigil olenemata nende rahvusest või emakeelest. Inimestel peab olema võimalus siin elada, töötada ja õppida ning osaleda ühiskondlikus elus ka siis, kui nende juured on Eestist kaugemal. Iga inimene saab anda oma panuse, et meie ühiskonnas oleks hea elada. Selleks peab kõiki ühiskonnarühmi aktseptima ja üksteisest lugu pidama. Lõimumisstatistika kajastab eesti keelest erineva koduse keelega, muu kui eesti kodakondsuse ja päritoluga inimrühmade hariduse omandamist

Üleilmne eesmärk „Maismaa ökosüsteemid“ keskendub maismaa ökosüsteemide ja seal elavate liikide säästlikule kasutamisele ja tõhusale kaitsele. Kaitstud ja hoitud ökosüsteemid ning looduslik mitmekesisus aitavad vähendada inimese põhjustatud keskkonnasurvet ja leevendada looduskatastroofe. Terved ja sidusad ökosüsteemid on abiks ka toimetulekul kliimasoojenemise mõjuga ning neist saavad kasu ökosüsteemidest sõltuvad kogukonnad. ÜRO tegevuskavas 2030 rõhutatakse vajadust esmajärjekorras rakendada varasemad üleilmsed lepped (elurikkuse konventsioon, Nagoya protokoll jt). Tähtis on tagada

Sotsiaalne kaitse aitab vähemkindlustatud ja haavatavamatel ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla, hõlmates avaliku ja erasektori rahatuge ning toetavaid teenuseid töökoha leidmisel, tervise eest hoolitsemisel ja igapäevasel toimetulekul. Riik korraldab sotsiaalset kaitset sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande kaudu. Sotsiaalkindlustus tagab inimesele vähemalt minimaalse sissetuleku töökaotuse, haiguse, lapse sünni, töövõimetuse ja vanaduse korral. Sotsiaalhoolekanne on suunatud ühiskonna kõige haavatavamate liikmete elujärje parandamisele ja vaesuse ennetamisele. Sotsiaalse kaitse meetmed