Otsingu tulemused

Väärkohtlemise äratundmine suhtes ei ole alati kerge. Kliiniline psühholoog ja statistikaameti suhteuuringu küsitlejate toetaja Kaia Kastepõld-Tõrs selgitab, millised märgid viitavad vägivaldsele suhtele.

Töötuse määr oli 2015. aastal 6,2%, tööhõive määr 65,2% ja tööjõus osalemise määr 69,4%, teatab Statistikaamet. Töötus oli oluliselt madalam ning tööhõive ja tööjõus osalemine kõrgem kui 2014. aastal. Tööturunäitajad paranesid võrreldes 2014. aastaga tänu esimese kolme kvartali tulemustele, kuid IV kvartalis olukord muutus.

Internetti võib tänapäeval pidada üsna arvestatavaks kaubanduse ergutajaks. Kui veel 20 aastat tagasi tegid inimesed oma ostud poodides kohapeal, siis tänapäeval on võimalik oste mugavalt sooritada ka kodust lahkumata.

Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.

Elame pidevalt muutuvas, kriisiderohkes ning ebastabiilses keskkonnas, mistõttu on hea tasakaalu saavutamine töö- ja eraelu vahel ülimalt tähtis. Et toetada töötajate individuaalseid vajadusi, hoida nende vaimset tervist ja edendada sobivate töötingimuste loomist, peab töökorraldus olema paindlik. Statistikaameti personalijuht Annika Kitsing toob välja olulisemad kohad, kuidas oleme oma asutuses töökorraldust kohandanud ja seeläbi töötajate motivatsiooni tõstnud.

Tänasest, 29. septembrist on statistikaameti veebilehel avalik järgmise aasta kalender, kust leiab infot nii andmebaasi kui ka uudiste avaldamise kohta.

Statistikaamet analüüsis Haridus- ja Noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile õpingute ajal ja järel. 2021/22. õppeaastal oli tasemeõppe välistudengite maksupanus 14 miljonit eurot, välisvilistlastel üle 8 miljoni euro. Lõpetamise järel siia tööle jäänud välisvilistlaste arv on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, valdavalt jäävad vilistlased tööle Tallinnasse.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul suurenes märtsis sarnaselt aasta kahe esimese kuuga nii kaupade eksport kui ka import. „Kaupade väljavedu kasvas lausa kõigis kaubajaotistes. Ekspordi suurenemist mõjutas veelgi rohkem kasvanud reeksport, mis suurenes aastaga 27%. Seda eelkõige transpordivahendite taasväljaveo tõttu,“ selgitas Leppmets. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis vähenes aastaga kolm protsendipunkti ning moodustas tänavu märtsis koguekspordist 65%. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 2024. aasta märtsiga võrreldes 12%. Märtsis oli

Teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti jõudis Eestis 2010. aastal uue tähiseni — 1,63%, aasta varem oli näitaja 1,43%, teatab Statistikaamet. Paranenud tulemuse oluline mõjutaja oli õlitööstus ja seal tehtud investeeringud tehnoloogiliseks arenduseks.

Viimastel aastatel stabiilsena püsinud välisränne tegi 2010. aastal läbi hüppe nii sisse- kui ka väljarändes. Varasema aastaga võrreldes suurenes väljaränne ligi 15% ja sisseränne vähenes neljandiku. Statistikaameti andmetel immigreerus 2010. aastal Eestisse 2810 ja Eestist lahkus 5294 inimest. Väljaränne ületas sisserännet 2484 inimese võrra, aasta varem, 2009. aastal oli see näitaja kolm korda väiksem — 774 inimest. 2010. aasta väljaränne jääb napilt alla viimase kümneni suurimale väljarände aastale 2006, mil Eestist lahkus enam kui 5500 inimest. 2010. aastal oli väljarände suurenemise üks