Statistikatöö
Otsingu tulemused
Leibkond ja tuumpere – mis imeasjad need veel on?
Kuupäev 05.09.2022
Artikkel
Rahvaloendusega seoses tulevad käibele igapäevaelus võõrana tunduvad mõisted nagu leibkond, tuumpere, partner ja veel ka niisugune veider mõiste nagu mittepereleibkond. Mis on kõigi nende mõistete sisu ja milleks neid tarvis on?
Eesti rahvastik on tunduvalt mitmekesisem kui 10 aastat tagasi
Kuupäev 10.05.2023
Artikkel
Mai on rahvusvaheline mitmekesisuse kuu ja 10. mail tähistatakse Eestis mitmekesisuse päeva. Selle päeva ja kuu eesmärgiks on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ning erakordsust nii töökeskkonnas kui ühiskonnas laiemalt. Meie vaatasime, mida räägivad andmed selle kohta, kui mitmekesine on Eesti rahvastik, haridusmaastik ja tööturg.
Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kasvas kaks ja pool korda
Kuupäev 10.11.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2021. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus kasvas 2,1 protsendipunkti võrra.
Eesti-sisestel laevaliinidel mullu sõitjate arv suurenes
Kuupäev 21.03.2019
Artikkel
Statistikaameti andmetel kasvas 2018. aastal varasema aastaga võrreldes sõitjate arv peamistel riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel 3%, kuid vähenes rahvusvahelistel vedudel 1%. Sadamate kaubamaht tonnides kasvas ligi 3%.
Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismis osalemise võimalik mõju Eesti riigirahandusele
Kuupäev 28.01.2011
Artikkel
Alates 1. jaanuarist 2011 on Eesti euroala liige ning meie osatähtsus Euroopa Keskpangas on ligi viiendik protsenti, täpsemalt 0,179%. Seetõttu on oluline teada, kuidas mõjutab Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksuse päästeoperatsioonides osalemine Eesti rahandusnumbreid — milline on mõju Eesti võlatasemele ning eelarvetasakaalule? Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksus ( European Financial Stability Facility (EFSF)) loodi 2010. aastal euroala toonase 16 liikmesriigi kokkuleppe tulemusel. Tegemist on Luksemburgis registreeritud eraldiseisva juriidilise üksusega, mis on loodud
Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismis osalemise võimalik mõju Eesti riigirahandusele
Kuupäev 28.01.2011
Artikkel
Alates 1. jaanuarist 2011 on Eesti euroala liige ning meie osatähtsus Euroopa Keskpangas on ligi viiendik protsenti, täpsemalt 0,179%. Seetõttu on oluline teada, kuidas mõjutab Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksuse päästeoperatsioonides osalemine Eesti rahandusnumbreid — milline on mõju Eesti võlatasemele ning eelarvetasakaalule? Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksus ( European Financial Stability Facility (EFSF)) loodi 2010. aastal euroala toonase 16 liikmesriigi kokkuleppe tulemusel. Tegemist on Luksemburgis registreeritud eraldiseisva juriidilise üksusega, mis on loodud
Sisuleht
Mis on Intrastat?
Intrastat (Intra EC Trade Statistics) on Euroopa Liidu (EL-i) riikide omavahelise kaubavahetuse andmete kogumise süsteem. Intrastat sai alguse 1993. aastal, mil loodi EL-i riikide ühisturg ja kadus tollikontroll EL-i sisepiiridel. Seetõttu kadus võimalus lähtuda statistika tegemisel ainult tollideklaratsioonide andmetest ja tekkis vajadus koguda andmeid otse väliskaubandusega tegelevatelt majandusüksustelt.
EL-i siseses kaubavahetuses kasutatakse ekspordi ja impordi asemel mõisteid kauba saabumine ja kauba lähetamine (ingl k arrivals and dispatches) ning majandusüksusi
Uue kodu rajamisel eelistatakse Harju maakonna linnalisi piirkondi
Kuupäev 26.02.2019
Artikkel
Kümnest eluruumist seitse said Ehitisregistri andmetel 2018. aastal kasutusloa Harju maakonna linnalises või väikelinnalises asustuspiirkonnas.
Sisuleht
Rahva ja eluruumide loendus 2021 Rahva ja eluruumide loendus on rahvusliku koostise, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kogumine, analüüsimine ja üldistamine täpselt määratud loendusmomendiga. Kes loendust korraldab? Euroopas koordineerib rahva ja eluruumide loendusi Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat, kes kohustab liikmesriike tegema järjekordse rahvaloenduse ettenähtud aastal ja määrab täpse kohustuslike väljundtunnuste loendi ning nende esitamise vormi, et tagada kõigi liikmesriikide andmete võrreldavus. Eestis korraldab loendust