Statistikatöö
Otsingu tulemused
Eesti vajab uut laulvat revolutsiooni, mis täidaks maa lastega
Kuupäev 07.07.2021
Artikkel
Nõukogude ajal levis rahvasuus ütlus, et kakskümmend kaks on viimane taks. See tähendas, et kui neiu pole selleks eluaastaks abiellunud ja last saanud, hakkab talle vanatüdruku nimi külge. Tänaseks on sellest ajast mitu head kümnendit möödas ning säärane ütlus ajalukku vajunud. Miks see nii on, selgitab viimase 30 aasta sündimusnäitajate põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski.
Valdkond
Eesmärk „Eesti kultuuriruumi elujõulisus“ keskendub Eesti kui rahvusriigi järjepidevuse ja elujõulisuse tagamisele kultuuri kaudu. Jätkusuutliku arengu väärtushinnangud, põhimõtted, meetodid, käitumismudelid, meele- ja elulaad on omamoodi sotsiaalne innovatsioon, ühiskonnaelu põhimõtteline uuendus, mida on võimalik edukalt ellu viia ainult kultuuri kaudu. ÜRO tegevuskavas 2030“ ei ole seatud kultuuriga otseselt seotud eesmärke ega sihttasemeid. Tuuakse siiski esile põhimõtted, mis seostuvad kultuuriga. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamine on üks neljast Eesti säästva arengu strateegia
Jaanuaris vähenes import rohkem kui eksport
Kuupäev 11.03.2020
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt vähenes jaanuaris kaupade eksport 2019. aasta jaanuariga võrreldes 1% ja import 9%. Ekspordi vähenemist kompenseeris põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning eriti teraviljade ekspordi suurenemine.
Sisuleht
Eesti statistika ajaloo tähtsündmused 2020 Statistikaamet lansseerib interaktiivsete rakendustena ametipalgarakenduse ja juhtimislauad, kuhu on koondatud ettevõtlusandmed, piirkondlik statistika ja arengukavade näitajad. 2019 Valmivad statistikaameti esimesed andmeid visualiseerivad interaktiivsed rakendused – väliskaubanduse rakendus ja Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm. 2017 Statistikaamet juhib Euroopa Liidu eesistumise raames Euroopa Liidu Nõukogu statistika töörühma. 2016 Alguse saab maksu- ja tolliameti, statistikaameti ja Eesti panga ühine projekt „Aruandlus 3.0“, mille
Eestis sai taas enim lapsi nimeks Robin või Mia
Kuupäev 26.01.2022
Artikkel
Möödunud aastal sündis Eestis esialgsetel andmetel 13 130 last, kelle populaarseimateks nimedeks olid poistel Robin, Oliver ja Mark ning tüdrukutel Mia, Sofia ja Emily. Statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Märt Leesment analüüsisid, kas ja kui palju on populaarsed nimed ajas muutunud.
Veebruaris vähenes Eesti kaubavahetus Euroopa Liidu väliste riikidega
Kuupäev 10.04.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel suurenes veebruaris kaupade eksport 2%, import vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 8%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,6 miljoni euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 103 miljonit eurot, mis on 167 miljonit eurot väiksem kui aasta varem.
Loe kindlasti! Lõppeva aasta 15 menukamat andmelugu
Kuupäev 17.12.2020
Artikkel
Mis teemad lõid lõppeval aastal Eesti statistikaelus kõige rohkem laineid? Sinu ees on 15 kõige suuremat tähelepanu pälvinud statistikablogi.
Piimatoodete toomises mullu suuri muutusi polnud
Kuupäev 05.07.2012
Artikkel
2011. aastal toodeti Eestis 89 300 tonni joogipiima ehk 5% vähem kui aasta varem, kuid ligi kümnendiku rohkem kui 2007. aastal. Jogurti- ja juustutootmine on viimase viie aasta jooksul aga suurenenud.
Suremus on Eestis langustrendis ka tänavu
Kuupäev 23.07.2010
Artikkel
Selle suve traagiliste uppumissurmade taustal on kohatugi rääkida, et 2010. aasta esialgsetel andmetel võib ka tänavu eeldada suremuse viimase viieteistkümne aasta langustrendi jätkumist. Samas just meeste varajane suremus vigastussurmadesse on Eestis Euroopa Liidu keskmisest kolm korda kõrgem. Statistikaameti andmetel suri 2009. aastal 16 081 inimest. Viimati oli Eestis surmade arv nii väike 35 aastat tagasi. 2010. aasta esimesel poolaastal on registreeritud 7983 surmajuhtu, mis on paarisaja võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal. Kuigi andmed on esialgsed, võib eeldada, et suremuse