Otsingu tulemused

2011. aastal jätkus viiendat aastat Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arvu vähenemine, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas seda sõitjate vähenemine linnaliinidel. Kaubavedu suurenes varasema aastaga võrreldes.

Eesti eksport ja majandus on tänu avatusele ja heale ettevõtluskeskkonnale kiiresti kasvanud, samas on muutumas Eesti ekspordi struktuur. Ekspordis on suurenenud selliste kaupade osatähtsus, mis on välismaalt sisse veetud töötlemiseks (allhange) või ladustamiseks (re-eksport). 2011. aastal moodustasid allhange ja re-eksport kokku Eesti ekspordimahust hinnanguliselt ligi kolmandiku.

Sel aastal toimub põllumajanduse struktuuriuuring Euroopa Liidu riikides põllumajandusloendusena. Struktuuriuuringud annavad ülevaate EL põllumajandusest ja pakuvad liikmesriikide võrdlust. Eesti ja Soome põllumajandust võrreldes selgub, et Eestis on suurem osa tootmisest koondunud suurte majapidamiste kätte, Soomes annavad enamiku toodangust keskmise suurusega majapidamised. Eestis on põllumajanduslike majapidamiste arv aastatel 2001–2007 vähenenud 2,4 korda, tegevuse on lõpetanud just väikesed majapidamised. Ehkki langustrend on iseloomulik kogu Euroopale, on see Eestis kordades kiirem kui

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2012. aastal kuus keskmiselt 289 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 17 eurot ehk 6% rohkem.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2012. aastal kuus keskmiselt 289 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 17 eurot ehk 6% rohkem.

Kuigi traditsiooniliselt peetakse kodu ainsaks ja kordumatuks paigaks maailmas, on tänapäeval inimeste mobiilsuse tõttu tekkinud suundumus omada mitut kodu.

Eestisse rändas 2013. aastal sisse 4098 inimest ja Eestist välja 6740 inimest, teatab Statistikaamet. Sisserännanute arv oli 1459 võrra suurem kui aasta varem.

Europiirkonnaga liitumiseks ettevalmistumisel räägitakse palju valitsemissektori eelarve puudujäägist. Liiga suur eelarve puudujääk (teatavasti Maastrichti kriteeriumide kohaselt üle 3% SKP-st) viitab sektori nö ülejõu elamisele ning ohule suurendada oma võlakoormust (mis praegu õnneks on veel suhteliselt madal). Oma teenitud tuludest suuremad kulutused või vastupidi võivad aga ilmneda ka teistel sektoritel ning nende koondina kogumajandusel. Kui nt Eesti kogumajandus on oma kulutuste finantseerimiseks võlgu välismaailmale, on ta netolaenuvõtja ning vastupidi, kui välismaailm on meile võlgu