Otsingu tulemused

Rohepööre ei ole teisejärguline teema, mille saab kõrvale heita, kuni koroonakriis, inflatsioon ja Ukraina sõda lahenduse leiavad. Rohepöördega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, leidsid Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Tartu ülikooli professor Aveliina Helm, Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ja Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras Arvamusfestivalil statistikaameti korraldatud arutelus.

Eestist rändas 2010. aastal välja 5294 ja Eestisse immigreerus 2810 inimest, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes väljaränne suurenes ja sisseränne vähenes.

Statistikaameti andmebaasi on jõudnud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdikud, mis aitavad jälgida riigi eesmärkide saavutamist – kus me olime aastaid tagasi ja kus praegu. Veebirakendusest Tõetamm näeb lisaks sihte tulevikuks.

Täna, 31. jaanuaril saab viimast päeva osaleda käimasoleval rahva ja eluruumide loendusel interneti teel. Täna hommikul kella 6.00 on e-rahvaloendusel osalenud juba 56% Eesti arvestuslikust elanikkonnast.

Statistikaameti andmetel peatus augustis majutusettevõtetes 342 000 turisti, mis on 3% rohkem kui aasta varem samas kuus. Siseturistide arv suurenes nii eelmise kui ka üle-eelmise aasta augustiga võrreldes, välisturiste oli varasemast jätkuvalt vähem.

31. detsembri esimestel minutitel alanud 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus (REL 2011) käivitus hoogsalt - esimese ööpäeva jooksul täideti küsimustik internetis enam kui 26 000 inimese kohta. Internetis saab rahvaloendusel osaleda jaanuarikuu lõpuni.

Statistikaameti andmetel peatus juulis majutusettevõtetes 381 000 turisti, mis on kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem samal kuul. Siseturistide arv suurenes nii eelmise kui ka üleelmise aasta juuliga võrreldes, välisturiste oli varasemast jätkuvalt oluliselt vähem.

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna. Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. “Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,” tõi statistikaameti

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud