Viimase rahvaloenduse andmetel iseloomustab Eestit teiste Euroopa riikidega võrreldes suur koduomanike osatähtsus. 78%-l Eesti leibkondadest on vähemalt üks leibkonnaliige eluruumi omanik.
Statistikaameti andmetel eksporditi tänavu kaheksa kuu jooksul Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu 470 miljoni euro väärtuses. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes eksport 3% ehk 14 miljoni euro võrra. Enim on suurenenud teravilja väljavedu.
Statistikaameti andmetel püsis kaupade eksport juunis eelmise aasta sama kuuga võrdsel tasemel ja import vähenes 8%. Teises kvartalis tervikuna vähenes eksport võrreldes mullusega 15% ja import 18%.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2017. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 20% rohkem, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvasid ehitusmahud 18%. Tegemist on suurima ehitusmahtude kasvuga viimase viie aasta jooksul.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Kui juunis kiirenes müügitulu kasv eelmise aasta sama kuuga võrreldes 4%-ni, siis juulis kasv aeglustus ning müük jätkas sarnaselt aprillile ja maile stabiilset üheprotsendilist kasvu.
Töötuse määr oli 2018. aasta II kvartalis 5,1%, tööhõive määr 68,2% ja tööjõus osalemise määr 71,9%, teatab Statistikaamet. Töötuse määr oli viimase 10 aasta madalaim.
Statistikaamet on jõudnud selleni, et registritest saadakse rohkem andmeid kui küsimustikega. Andmeesitajate töö lihtsustamine on endiselt prioriteet ja üha enam püütakse saadud infot ettevõtjatele kasulikuks teha.
2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks. Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega.