Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Kuidas on muutunud minu elukoha rahvastik? Analüüs ja kaart rahvastiku sündmustest kahe rahvaloenduse vahel

Artikkel
Rahvaloendus jäädvustab hetkepildi Eesti elust, rahvastikust ja eluruumidest sellisena, nagu see oli 2021. aasta viimasel päeval. Eestis elas sel hetkel 1 331 824 inimest, mida on rohkem kui kümme aastat tagasi toimunud rahvaloendusel (2011), kuid vähem kui sellele omakorda eelnenud loendusel (2000). Järgnevalt vaatame, kuidas täpsemalt on rahvastiku koosseis riigisiseselt muutunud.

Rahvaloenduse infotunnid novembris

Artikkel
Novembri lõpus korraldab statistikaamet kaks virtuaalset infotundi, milles tutvustatakse lähemalt rahvaloenduse tulemusi ning jagatakse infot, kuidas huvipakkuvad andmed ise kiirelt üles leida.

Vaata, mis selgub rahvaloenduse esimestest tulemustest

Artikkel
Nüüd on võimalik tutvuda suure rahva ja eluruumide loenduse esimeste andmetega, mis annavad ülevaate Eesti rahvastiku paiknemisest ja soo-vanusjaotusest. Rahva paiknemise ja asustustiheduse saab teada lausa külade täpsusega.

Piirkonnad

Valdkond
Riigi kohta esitatavad koondandmed üksi ei suuda riigi eri piirkondade täit ja kohati keerulist pilti avada. Piirkondlik statistika on oluline riigi eri paigus toimuva esiletõstmiseks. See aitab analüüsida piirkonna arengut ja poliitiliste otsuste mõju meie igapäevaelule.

Ränne

Valdkond
Avatud piirid ja võimalus otsustada elukoha üle on pannud inimesed rändama. Liigutakse linna ja linnast välja. Sageli leitakse uus töö- ja elukoht ka väljaspool Eestit. Kui agaralt Eesti inimesed elukohta vahetavad? Kui palju on sisserändajaid, kes on leidnud uue elukoha just Eestis? Rändestatistika annab ülevaate nii siserändest ehk liikumisest Eesti piires ühest haldusüksusest teise kui ka välisrändest ehk elukohavahetusest üle riigipiiri. Ränne on rahvastikusündmus, mis võib kiiresti muuta rahvastiku soolist ja vanuselist jaotust. Tavaoludes muutuvad rändetrendid siiski sarnaselt teiste

Eestisse rändab üha enam Ukrainas, aga ka Indias sündinuid

Artikkel
Viimaste aastate rändestatistika kohaselt saabub Eestisse elama rohkem inimesi kui siit lahkub. Kuna loomulik iive on pikalt negatiivne püsinud, aitab just positiivne rändesaldo rahvaarvu stabiilsena hoida. Statistikaameti analüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik avavad välisrändega seotud peamisi trende.

Rahvaloendus: Eesti rahvaarv ja eestlaste arv on kasvanud

Artikkel
2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.